Lapsed õpivad mitmekülgselt loodust tundma looduskeskuses paiknevas Saadjärve looduskoolis, kus loodusringis igal nädalal kokku saadakse ning ühele või teisele teemale keskendutakse. Võimalus on jälgida akvaariumikalu, uurida putukaid mikroskoopi meenutavate optiliste vahendite binokulaaridega. Otse Saadjärvele avanevast aknast näeb ilusa ilmaga binokli abil mitme kilomeetri kaugusele, sageli on järvel ka linde. Õppeklassi üheks osaks on ka järvetuba, mille põrandal on kujutatud Saadjärv seal leiduvate taimedega.
“Õpilaste ja ka täiskasvanute harimiseks on mõeldud järveprogramm, kus saab Saadjärve näitel Eesti järvi tundma õppida. Järvele minnakse praamiretkele, kus tehakse hüdroloogilisi mõõtmisi. Samuti harjutakse kompassi kasutama,” rääkis looduskooli juhataja Jaak Alekand. Tema sõnul on koostatud ka geograafia-geoloogia programm, mis annab teadmisi Lähte kruusaaugu omapärast ja pinnavormidest.
Teadmisi jagavad ja loodusretki korraldavad Saadjärve Looduskooli töötajad ja Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni loodushariduse spetsialist Kaupo Mets.
Lapsed sisustavad looduskooli õppeklassis sageli aega ka joonistamise ja meisterdamisega. Paljudele meeldib tasside kaunistamine looduspiltidega. Loodusteemalised jutud ja luuletused on aga kokku kogunud suur loodusesõber ? Äksi raamatukogu juhataja Anita Priks.
“Mitmekülgne loominguline töö lähendab lapsi loodusele, õpetab ümbritsevat keskkonda austama ja armastama. Mõnigi tarkus jääb nii paremini meelde kui “kuiva ” raamatuteksti lugedes,” ütles Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni direktori asetäitja Aita Saksing. Tema ja Tartu vallavanema Aivar Soobi eestvedamisel saigi kunagisest majandihoonest Saadjärve kaldal populaarne loodusmaja.
Üks põhjalikke teadmisi pakkuvaid ruume Looduskeskuses on voorte õppeklass. Väljapanekuga tutvudes ja mitmesugust infomaterjali lugedes saab ülevaate sellest, mis on voorestik, kuidas see tekkinud on ja millised näevad välja voorte sisemised kihid. Voortes paiknevaid loodusvarasid moreeni, liiva ja kruusa on aga võimalik lausa käega katsuda ja soovi korral pisut kaasagi võtta.
“Eestis on ligikaudu tuhat voort, millest üks suuremaid ja ilmekamaid on Saadjärve voorestik,” rääkis Aita Saksing. Mitmeid fotosid ja videofilme Vooremaa maastikukaitseala pinnavormidest, järvedest, seal elavatest kaladest ning teistestki veeasukatest saab näha looduskeskuse infostendilt, kui vastavale nupule vajutada.
Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu Regiooni kaitse planeerimise spetsialistil Erika Purgelil on plaanis teha ka Vooremaa teemaline videofilm, milleks praegu raha taotletakse.
“Saadjärve Looduskeskuse arenguks on oma panuse andnud Tartu vallavalitsus, Saadjärve looduskool, Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva- Tartu regioon. See on suurepärane näide sellest, kuidas erinevad asutused teevad koostööd selleks, et inimesed loodusega rohkem sinasõbraks saaksid,” lausus Aita Saksing.
JAAN LUKAS
