Kooli vilistlaste kokkutulekul 2006. aasta suvel peetud ettekande lühendatud variant. Autori sõnul kasutas ta selle koostamisel Gustav Niinsalu ja Aile Anslani uurimistöid.
Enne koolimaja ehitamist Saadjärve (praegu Tabivere) valda Kõdukülla anti kooliharidust Murru külas asunud koolimajas. See hoone muutus aga kasutuskõlbmatuks. Mitu korda oli parandatud õlgkatust ja seinapalgid oli kõdunenud. Ühel päeval saatnud kreisiülem politseiülema koos küla- ja koolivanemaga kohale. Politseiülem torganud mõõga seinapalkidest läbi. Seepeale otsustatud, et kohe tuleb uus koolimaja ehitada.
Koolimaja asukoht valitud käidavamasse paika, vallamaja lähedale. Ehitustöid alustati küla kogukonna kulul 1888. aastal ja hoone valmis alles 1891. aastal. Vahepeal tegutses kool Vestli külas Kabeli talus.
Uude koolimajja võeti õpetajaks Peeter Raudsepp, kes aga paari aasta pärast töölt lahkus.
Laieneti ministeeriumikooliks
Et õpilaste arv koolis suurenes, võeti ametisse kaks õpetajat — Karl Sommer ja Jaan Kodres. Tehti ettepanek avada siin ministeeriumikool ja ehitada koolimaja suuremaks.
Saadjärve vallavalitsus võttis otsuse vastu ja olemasolevale hoonele rajati kahekorruseline juurdeehitis. Sellisel kujul on koolimaja tänase päevani säilinud. Juurdeehitus teostati Saadjärve mõisa omaniku von Heakeli juhatusel ja Tartus elanud arhitekti Jakobi plaani järgi, mille eest viimane sai 1000 rubla. Kogu ümberehitus lõpetati 1896. aasta suvel ja läks maksma 5000 rubla.
Ministeeriumikool oli viieklassiline. Majas oli internaat ja õpetajate korterid. Üle tee asuvas majas tegutses pedagoogiline klass, kus õppisid 17-20- aastased noored, kellel oli õigus pärast kooli lõpetamist töötada külakoolide õpetajatena, vallakirjutajatena ja teiste ametnikena.
Aastal 1911 tuli Palamuselt kooli juhatajaks Ludvig Roose, O. Lutsu „Kevade“ õpetaja Lauri prototüüp. Tema ajal tulid tööle õpetajad Tanker, Vapper, Nikonorova.
Koolile muretseti palju uusi õppevahendeid (tabelid, pildid, topised, katseriistad).
Saadjärve Ministeeriumikooli on lõpetanud ka näiteks luuletaja Henrik Visnapuu ja akadeemik Hans Kruus.
Juhatajad vahetusid, õppeasutuse nimi muutus
1912. aastal läks Ludvig Roose Tartusse elama. Uueks koolijuhatajaks valiti Aleksander Mitnits, kelle abikaasast Sinaidast sai ligi 30 aastaks kooli käsitööõpetaja.
Koolis tohtis rääkida ainult vene keelt. Kes selle reegli vastu eksis, sai karistuseks kaela puutahvlikese, millest vabanes alles siis, kui eksis järgmine õpilane.
1919. aasta jaanuari viimasel päeval sai lipnik Aleksander Mitnits Paju lahingus surma. Tema asemele valiti koolijuhatajaks paar aastat varem siia Palamuselt õpetajaks tulnud Aleksander Muska, kes oli lõpetanud Saadjärve Ministeeriumikooli ja Tartu Õpetajate Seminari ja võtnud osa Esimesest maailmasõjast.
Samal aastal nimetati kool 4-klassiliseks kõrgemaks rahvakooliks ja tehti 8-16-aastastele lastele kohustuslikuks.
Õppekeeleks sai eesti keel. Hiljem nimetati kool Saadjärve 6-klassiliseks algkooliks. Varem lõpetanud said võimaluse teha kooli pedagoogilise nõukogu ees eksamid, et taotleda 6. klassi lõpetamise tunnistust.
Koolis oli käsitööõpetus heal järjel. Tüdrukute jaoks oli olemas õmblusmasin ja kahed kangasteljed, poistele õpetati raamatuköitmist ja puutööd.
1922. aastal valis vallavolikogu õpetajaks Minna Siku, kuid ta lahkus paari aasta pärast abiellumise tõttu. Järgmine õpetaja Hilda Kivi abiellus aga koolijuhataja Aleksander Muskaga ja nad võtsid uueks ühiseks perekonnanimeks Aulis.
Aleksander Aulis juhatas Saadjärve Hariduse Seltsi keelpilliorkestrit ja segakoori, oli Kaitseliidu propagandapealik.
1929./30.õppeaastal tegutses kooli juures maanoorte põllumajandusliku kallakuga eriklass, mida juhatas Aleksander Must. Aastatel 1919-1930 oli koolis õpetajaks Vabadussõjast tulnud Karl Feldmann-Maldar, kes juhendas noorte kirjandusringi ja esperanto keele ringi. Temast sai hiljem Raigastvere algkooli juhataja.
Aastatel 1933-1935 töötas koolis Leo Eheland-Ehasalu, kes juhatas Saadjärve Hariduse Seltsi ja viis Saadjärve noorte ja koolitüdrukute võimlemisrühma 1934. aasta suvel Eesti I mängudele Tallinna, kus neid tähele pandi ja teistele eeskujuks toodi. Eheland-Ehasalust sai hiljem Pataste algkooli juhataja.
Okupantidel omad plaanid
Nõukogude võimu tulles keelati koolis usuõpetus, kool muudeti 7-klassiliseks ja võõrkeeleks sai vene keel.
Saksa ajal usuõpetus taastati, kool muudeti uuesti 6-klassiliseks. Õppetöö toimus lünklikult, sest koolimaja kasutati peamiselt saksa sõdurite majutamiseks ja laskemoonalaona.
Kooli juhataja Aleksander Aulis hukkus 1941. aasta 29. juulil, põhjuseks kohaliku apteekri omavoli. Kooli juhatajaks tuli Johannes-Heiti Kadastik Vaimastverest.
1944. aasta 18. septembril tahtsid taganevad sakslased laskemoona ja lõhkeainet täis koolimaja süüdata. Seda teha kavatsenud ohvitser sai aga surma ja on koolimaja lähedale maetud.
Järgnevalt oli plaan koolimaja rünnata venelastel. Õpetaja Hilda Aulis, kes lastega koolimajas elas, valdas hästi vene keelt ja suutis koos naabruses elava Heili Murumetsaga venelasi veenda, et nad maja ei õhiks. Nii päästeti koolihoone.
Koolitööd jätkati enne sõja lõppu
Sügisel viidi majast laskemoon, kaevikud tasandati ja 15. novembril 1944. algas taas õppetöö. Sel õppeaastal töötasid koolis Hilda Aulis, Asta Karja, Elmar Suits, Heiti Kadastik ja Mercedes Tamm.
1946. aastal sai kool uue direktori, selleks määrati Salme Bachmann Kaukaasia eesti külast Salmest. Esimeseks pioneerijuhiks sai Amalie Nahk.
Kool muudeti tagasi 7-klassiliseks ja avati isegi õhtukooli 8. klass, aga et keegi jõulude ajal kooli ei tulnud, siis see klass suleti.
Järgnevalt vahetusid iga paari aasta tagant koolijuhid. Siiski edenes koolielu. Rajati spordiplats ja elavnurk, alustas tööd naturalistide ring.
1957./58. õppeaastal sai koolimaja elektrivalgustuse.
1961. aastal kehtestati 8-klassiline koolikohustus.
Kuuekümnendate aastate algul oli Saadjärve koolimaja taas hävimisohus, kui äike elektriliini pidi puidust sisestuskapi põlema lõi. Õpetaja Meeri Tamm juhtus majja sisenedes tule praksumist kuulma, kutsus abi ja tulest saadi jagu. Selle eest premeeris Jõgeva haridusosakond õpetajat.
Haridustempel hakkas hääbuma
1966./67. õppeaastal avati koolis Tartu Kaugõppe Keskkooli 9. klass, kuid 1971. aasta kevadel peeti siin viimane 8. klassi lõpuaktus. 68 õpilasega kool reorganiseeriti algkooliks. 5. klassi tuli õpilastel minna Puurmani, Lähtele või Kaareperre.
1973. aasta kevadel suleti ka Saadjärve Algkool, sest Voldis (Tabiveres) valmis uus koolimaja.
2000. aastast on Saadjärve koolimaja kõrval mälestuskivi. Iga kolme aasta järel saavad siin augustikuu esimesel laupäeval kokku kooli vilistlased. Koolihoone ise on eravalduses.
i
JAAN PEETSALU
