Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia segakoor annab jaanuari viimasel nädalavahetusel Tartus ja Viljandis kontserdid Veljo Tormise pulmalauludest, mis on kokku põimitud ühtseks etenduseks “SAAAJA”.
“Projekti idee sai tegelikult alguse juba 2006. aasta kevadel, mil korraldasime loengupäeva koostöös Viljandi Kultuurikolledži ja vendade Johansonidega,” lausus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia segakoori dirigent Toomas Kapten. Sama aasta kevadel toimus ka “SAAAJA” esmaettekanne. Tartusse tulek oli tema sõnul tegelikult tudengite idee, sest kooris laulab palju seal tegutsevaid koorijuhte. „Viljandi on aga hetkel eesti pärimusmuusika esitamise keskpunkt, mis seotud ka Veljo Tormise sugulaste ja kaasmõtlejatega,” lisas Kapten.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia segakooris laulavad koorijuhtimise ja koolimuusika eriala üliõpilased. Koori repertuaar ulatub varajasest gregoriaani laulust ja polüfooniast kuni kaasaegsete autorite uudisteosteni. Oluline on koostöö eesti heliloojatega nagu näiteks Veljo Tormis, Arvo Pärt, René Eespere ja Urmas Sisask.
Lavastuses on kasutatud Veljo Tormise pulmalaulude tsükleid: “Vadja pulmalaulud” (1971), “17 eesti pulmalaulu” (1988/1993) ja “Kihnu pulmalaulud” (1996), mida ühendab nimi “SAAAJA”. “Saajaks nimetati tegelikult peiupoolset suguvõsa, kes on nii- öelda saama peal väljas”, rääkis etenduse lavastaja Anne Türnpu. Kontserdi silmatorkavat pealkirja põhjendas ta lõunaeestikeelsete sõnade mitmusvormide pikemalt hääldamise tavaga, mille tõttu ongi meie etenduse nimeks “SAAAJA”.
Anne Türnpu sõnul kasutab Tormis nendes tsüklites täiesti erinevat muusikalist keelt: eesti lauludes demonstreerib erinevaid laulmisvõtteid, mida saab väga hästi muusikasse lavastada. Kihnu pulmalaulud on tundelised, mitmehäälsus väljendab emotsionaalsust ja vadja lauludes tekivad mütoloogilised maastikud, kus nende rahvuse järele küsimine on juba muusikas endas sees.
Lisaks koorilaulule on etenduses kasutatud pildi- ja videomaterjale ning suur osakaal on ka valgustusel. Vaatemängu teeb eriliseks Anne Türnpu lavastatud liikumine, mis on tema esimene sellelaadne kogemus kooriga. “Esialgu oli koori liikumasaamine suur katsumus ning lavastuse aluseks võtsime juba alguses eestlaste pulmarituaali”, kommenteeris Türnpu. “See, mis aga tegelikult koostöös valmib, sõltub väga palju esitajatest ning lihtsalt laua taga seda välja ei mõtle.” Toomas Kapteni sõnul on koori rivis laulmine kuidagi ängistavaks muutunud ning huvitav on jälgida, kuidas muusika hakkab inimesi laval liigutama.
Etenduse teeb oluliseks meie muusikaliste juurte otsimise püüdlus. “Väga paljudel rahvastel polegi üldse nii kaugele ulatuvat pärimust”, nentis Türnpu. Kapteni arvates on Tormise muusikas alati olemas mingisugune eriline lummus olenemata teemast. “Selle muusika taga on nii palju kogemust ja tarkust”, tõdes dirigent. Türnpu arvates teeb lavastuse publiku jaoks huvitavaks see, kuidas pärimus kõnetab noort inimest. “Meie oleme liikunud sinna, kust see laul meid puudutab, lausus Türnpu.
„SAAAJA“ etendused toimuvad Tartu Ülikooli aulas 30. jaanuaril ja Viljandi Pärimusmuusika Aidas 31. jaanuaril.
SIRLE LORVI
KRISTEL MARAND
