See lugu ei puuduta mind küll otseselt, aga arusaamatu on mulle ikkagi. Vestlesin oma naaberküla Piibumäe elanikuga, kellel kaks väikest last olid hiljuti haiged. Ta käis hommikul Mustvees 15 kilomeetri kaugusel mõlema lapsega arsti juures. Lõunase õpilaste bussiga võttis üksinda ette tee Pala vallavalitsusse, kuhu peab iga kuu esitama toimetulekutoetuse dokumente.
Abivalmis bussijuht lubas oodata, kui ta oma paberid vallaametnikele üle annab. Ta julges ka mainida, et õpilaste buss ootab teda. Sellepeale vallaametnik ütleski, et sa oled töötu, sul ju aega küll!
Kokkulepitud bussile ta ei jõudnudki ja pidi 15 kilomeetrit koju tagasi kõndima jalgsi, endal kaks väikest last kodus, kellel oli mõlemal palavik.
Tõsi, paar kohalikku autojuhti võtsid ta paaril korral peale, aga ühist teed oli väga napilt.
Nüüd on mul tekkinud mitu küsimust. Kas tõesti on olemas veel diskrimineerimine töölkäimise alusel, et nagu töölkäijate ja töötute aeg on kuidagi “eri hinnas”? Kas tõesti vallaametnikul on õigus otsustada, kas inimesel on aega või ei ole? Kui inimesel on kodus kaks küllalt väikest last, kas siis teda ikka tõeliselt töötuks saabki pidada? Kes vähegi on kursis, see peaks teadma, et lastele kulub enamik emade aega ja tuleb veel puudugi!
Tõsi, töötu ei saa endale lubada poest kalleid valmistoite, vaid ta peab korjama, koguma, keetma, konserveerima jne palju rohkem kui kalli palga saaja. Niimoodi mõeldes on töötul tegelikult vähemgi aega!
Ja märkusena olgu veel öeldud, et nädalas korra käib valla buss Rannani, aga sealt edasi Piibumäe, Raatvere ja osa Sääritsa külast nagu ei kuulukski Pala valla alla. Sealt pole võimalust üldse valda ühistranspordiga külastada. Siit veel viimane küsimus: miks siis osale Pala valla elanikest seda võimaldatakse, teisele osale mitte?
EHA NÕMM
