Pala vallas Kadrinas elav Rutt suudab aga edukalt ja rõõmuga toime tulla mitmete tööde ja toimingutega ning ka hobidest lugu pidada. Nii jätkus tal tahtmist ka noorusliku vanaema eas uuesti kooli minna. Vahel paneb ta aga hoopiski selga meesterõivad.
Töötasite mitmed aastad Kadrinas asuva kalatööstusse tsehhi juhatajana.
See oli üks meeldiv etapp minu elust, mis oli tingitud ajahetkest, seda etappi nimetaksin ellujäämiskursuseks.
Üks minu hobidest on kokkamine ja uute toiduretseptide väljamõtlemine. Et firma Dagöfisk, hilisem Kalameister tegi tooteid ka siseturule, siis oli pidevalt vaja väljundit siseturul püsimiseks. Nii saigi koos paari sõbrannaga hakatud välja mõtlema uusi toiduretsepte kalast. Turule oli välja pakkuda üle 110 toote. Ühele meie firma tootele anti ka Eesti parima kalatoote nimetus.
Kuna pikaajaline töö niiskes ja külmas kalatsehhis hakkas tervisele halvasti mõjuma, olin sunnitud arsti ja abikaasa tungival nõudmisel sellest tööst loobuma.
Millest sai alguse aga Teie huvi ja soov hakata oma teadmisi ja võimeid hariduse valdkonnas rakendama?
Lastega tegelemine on mulle tegelikult samuti alati meeldinud ja olen seda teatud mõttes varemgi teha saanud. Ilmselt on see päritud emalt ja on ju meie suguvõsas väga palju õpetajaid. See huvi on alguse saanud meie tublist vanaemast.
Kümme aastat kureerisin kolhoosi ametiühingu esimehena õpilasmalevate tööd. Ühtlasi oli mul hea koostöö Pala kooli ja lasteaiaga. Kui pakuti võimalust lastega töötamiseks, võtsin selle rõõmuga vastu. Tegelikult on hea, kui proovid elus kätt erinevates valdkondades.
Olete Te määratlenud ka eesmärgid, kuhu lastega tegelemisel välja jõuda?
Iga laps on huvitav isiksus ja tore on kaasa elada sellele, kuidas ta teadmisi ja oskusi juurde õpib ning kuidas areneb. Et olen ka ise kolm last suureks kasvatanud, on selgeks saanud, missugustest möödalaskmistest selles protsessis hoiduda tasuks.
Vastab tõele, et olete asunud uuesti koolipinki?
Poolteist aastat tagasi alustasin õpinguid Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledzis sotsiaaltöö erialal ning ühtlasi võtan kõrvalõpet sotsiaalpedagoogitöö ja psühholoogia alal. Olen läbinud ka Tartu Ülikooli haridusteaduskonna täienduskoolitusprogrammi pedagoogika kursuse. Õppimisele aitab kaasa osaliselt seegi, et suudan mitmest asjast tänu elukogemustele ja loogilisele lähenemisele paremini aru saada. Seni on kõik eksamid ja arvestused hästi läinud. Õppimisega tegelen ma tavaliselt hommikutundidel ja mõnikord alustan juba kell neli, sest siis on pea hästi puhanud. Mulle on alati hommikuti õppida meeldinud.
Pala kooli direktor Malle Weinrauch kutsus mind tööle kooli raamatukokku. See oli teretulnud võimalus rutiinist välja saada. Kui tänavu sügisel avati Pala Kooli õpilaskodu, sai minust selles majas perenaine-kasvataja.
Missugused olid esimesed muljed kohtumisest õpilaskodu elanikega, kui ruttu nende lastega ühise keele leidsite?
Minu enda arvates leidsime lastega kohe ühise keele. Lapsed on toredad. Eks tuleb vahel ka ütlemist, aga see käib asja juurde.
Kas õpilaskodus on kindel päevare?iim ja kuidas lapsed sellega harjuvad?
Jah, meil on kindel päevaplaan. Lapsed on sellega harjunud. Ja seda näitab osaliselt ka õppeedukus. Lastel jääb siiski küllalt vaba aega ka huvialadega tegelemiseks.
Mis on õpilaskodu lastele kõige meeldivam ja huvitavam ajaviide?
Kui õppimist on vähem, siis oleme lastega igasuguseid ettevõtmisi korraldanud. Üks nendest oli ?Halloo, otsime superstaari?. Kaks korda nädalas saavad lapsed õhtuti olla võimlas. Et teine kasvataja õpetaja Virge Otsa on ka kooli kehalise kasvatuse õpetaja, siis on meil võimalus võimlat õhtuti kasutada. Suurte poiste lemmik on jõusaal. Ja lastele meeldib õhtuti ka köögis pisut kokata.
Kuidas lapsed Teid kutsuvad, kas kasvataja, õpetaja või järsku hoopis tädi Rutt?
Kasutusel on kõik väljapakutu. Lisaks siia juurde ka ema. Seda on hästi soe kuulda.
Usutavasti on igal pedagoogil lastega suhtlemisel oma lähenemisnurk, mida peate laste kasvatamisel ja õpetamisel kõige olulisemaks Teie?
Kohusetunnet, mõistmist, andestust, usaldust.
Kuuldavasti olete kirjutanud ka mitmete pidude ja suurürituste stsenaariume.
Olen püüdnud ja see meeldib mulle. Suvel panin kokku Pala tantsupeo stsenaariumi. Tänavuseks kooli jõulupeoks mõtlesin aga välja näidendi. Tõin klassikalised muinasjutukangelased nüüdisaja ühiskonda. Näiteks Punamütsikesest oli saanud laste ema ja pankuri abikaasa. Lavalt ei puudunud ka vana hea Karlsson ja Lumivalgeke. Näitemängu vaheajal esinesid õpilased aga jõuluvanale.
Kas vastab tõele, et Pala kooli raamatukogus käiakse porgandisalatit söömas?
Ei! Meie sööme hoopis toorest porgandit. Aeg-ajalt kaalikat ja kapsasüdamikku. Maitseb hästi! Raamatukogus võib ju lisaks vaimutoidule ka vitamiinirikast näksimist pakkuda, meil on selle tarvis ka oma nurk. Köögivilja tükeldavad valmis paljukiidetud Pala kooli kokad.
Mis tunne on olla Kääpa külas asuva Kratiküla Pääkrati ema?
Uhke. Isa on uhkem, Taavi võtab oma tegemisi ja toimetamisi tõsiselt nii Kääpal kui Palal volikogu esimehena. Tänu Taavile olen minagi Kääpal vahelduseks Supikrati tööd maitsnud.
Ma olen uhke kõigi oma kolme lapse üle, et olen suutnud kasvatada tublid ja ettevõtlikud inimesed. Taavi ja Tanel on ka pikka aega oma esinemistega publikut naerutanud.
Mul on ka toredad ja tublid miniad. Eriti suur rõõm on mul lapselapsest Bäthel-Bettyst, kes on minu rõõmurull.
Panete viimasel ajal päris sageli koos oma sõbrannadega selga meesterõivad, võtate pillid kätte ja lööte laulu lahti.
Tore, et mind ümbritsevad noored ja hakkajad inimesed. See hoiab ennast ka noorena.
Ansamblis ?Õmad poesid? olemine annab mulle energiat järgmisteks päevadeks ja tegemisteks. Rõõm on pakkuda inimestele midagi mõnusat.
Esimest korda tulime kokku suvel Lümatis toimunud rahvapillimeeste peoks. Et esinemine suure kaasaelamisega vastu võeti, otsustasime hakatagi üheksa naisega laulma ja pilli mängima. Algul oli meie nimeks Omad Poisid. Põhjusel, et selline bänd juba tegutses võtsime endale kodukihelkonna Kodavere murde järgi nimeks ?Õmad poesid?.
Mis on alati kindlasti Pirkide jõulu ja aastavahetuse peolaual?
Vana eesti kombe kohaselt on laual vähemalt 12 rooga. Kindlasti ahjukartul, hapukapsas ja verivorst. Samuti kuulub sinna ahjus küpsetatud täidetud latikas, mis toob õnne.
Teie huvist kokanduse vastu juba kuulsime. Kuuldavasti muutub teie retseptikogu iga aastaga põhjalikumaks. Kas kunagi võiks see looming näha trükivalgust näiteks “Ruti kokaraamatuna”?
Ei või teada. Nüüd on mul tütre Tuuliga selle koha pealt ühised huvid. Ta õpib ju Tartu Kutsehariduskeskuses kokaks ja on samuti meister uusi roogi katsetama. Kui jõudu on, siis võib-olla ilmubki tulevikus raamat, millel meie perefirma järgi nimi ?Pootsmani kalaroad?.
JAAN LUKAS
