Neljas kursus on kunstikoolis viimane tavaõppetööd tegev kursus: viiendal õppeaastal keskendutakse juba diplomitöö ettevalmistamisele ja teostamisele. Sestap on neljas kursus ka see, kes oma õpingud traditsiooniliselt isik- või grupinäitustega kokku võtab. Tänavuste “neljandike” esimene näitus kannab pealkirja “Lemmikud”.
“Selle näituse jaoks võis iga õpilane välja valida teatud arvu oma lemmiktöid. Kuigi valida võis kõigi nelja õppeaasta tööde hulgast, tunnistasid autorid ise eksponeerimiskõlblikeks enamasti kolmandal ja neljandal kursusel valminud,” ütles neljanda kursuse juhendaja õpetaja Elita Järvela, lisades, et ka temal oli õigus iga õpilase tööde hulgast paar oma lemmikut näituse jaoks välja valida. Ja lõpuks valis igaüks oma lemmiktööde hulgast välja veel ühe n-ö absoluutse lemmiku ning põhjendas kirjalikult, miks valik just sellele langes. Neid põhjendusi saab lugeda ka näitusekülastaja.
“Oma töö kirjeldamine oli nende jaoks uus kogemus, aga nad said sellega päris hästi hakkama. Diplomitöö kaitsmisel kulub see oskus neile marjaks ära,” ütles Elita Järvela.
Põhiõppes õppijatest esinevad näitusel Heliisa Aare, Ketlin Kasar, Amita Kulina, Kristiina Kuus, Triinu Laasik, Indrek Uuga ja Elin Kütt, individuaalõppes õppijatest Robert Taul. Individuaalõppijaid kuulub neljanda kursuse koosseisu tegelikult veelgi, aga nemad osalesid juba möödunudaastases näituste sarjas.
“Tänavused “neljandikud” on rahulik, heatahtlik, demokraatlik ja töökas seltskond. Mõnes mõttes võib-olla ka lapsemeelne, aga nad ongi üsna noored alles ? 13-15-aastased,” ütles kursusejuhendaja.
Eri ?anrid ja tehnikad
Nagu kunstiõpilased ikka, on ka Jõgeva Kunstikooli tänavused “neljandikud” omandanud nägemis- ja kujutamisoskust natüürmorte, portreid, figuure, lilli ja loodust maalides-joonistades. Läbi on proovitud eri tehnikad: gua??-, pastell- ja akvarellmaal, hariliku ja värvipliiatsijoonistus ning mitmesugused segatehnikad. Häid tabamusi on mitmel õppuril ja mitmes vallas. Omapärase aktsendi annavad näitusele noorte autorite sõnumid tulevastele põlvedele.
“Palusin igal õpilasel välja mõelda ühe sõnumi, mille ta tahaks tulevastele põlvedele edastada ning leida sellele adekvaatne kunstiline vorm. Palusin olla sõnumi koostamisel täiesti siiras ja kui tulemusi vaadata, siis tundub, et ka oldi. Kuna näitus on üleval just nüüd, jõulude ja aastavahetuse paiku, võib tulevikku suunatud soove käsitleda ka jõulu- ja uusaastasoovidena kultuurikeskuse publikule,” ütles Elita Järvela.
Tema sõnul paneb neljas kursus oma teisel, kevadisel ühisnäitusel välja kõik nelja aasta jooksul tehtud kursusetööd. Kui kellelgi aga tahtmist ja jõudu veel üle peaks jääma, võib teoks saada mõni isiknäituski.
Paberikontsert
Näituse “Kontsert” tööd valmisid kunstikooli kolmanda kursuse õpilastel vormiõpetuse tundides. Õpetaja Anne Nurmik andis neile nimelt ülesande kujutada rütme.
“Rütmid ümbritsevad inimest igal pool: aastaajad vahelduvad rütmiliselt, kindla rütmi järgi toimetab inimene oma igapäevatoimetusi, rütm avaldub selles, kuidas paiknevad lambid laes või aknad seinas. Ning mõistagi on rütm muusikas, mida me iga päev tahes või tahtmatult kuulame. Vormiõpetuse tunnis rääkisimegi sellest, kuidas rütme enda ümber märgata ning kuidas neid ise luua,” ütles Anne Nurmik.
Tema poolt õpilastele antud vormiõpetuse ülesanne seisneski rütmi visuaalses, ruumilises kujutamises, kusjuures materjaliks olid kasutada prügikastide juurest korjatud pappkastid. Tööde formaadi tingiski asjaolu, et lahtilammutatud kastidest oli hea lõigata pikad kitsad ribad. Ribale sai igaüks aga oma idee järgi nn moodulitest koosneva rütmimaastiku kujundada. Viimane lihv anti omapärastele papptaiestele aerosoolvärviga.
“Kuna meil tekkis idee panna need taiesed üles muusikakooli, lähtus nii mõnigi õpilane just muusikas valitsevatest rütmidest. Usun, et valsirütmi tunneb vaatajagi juba eemalt ära,” ütles Anne Nurmik, lisades, et autorite pandud allkirjad lisavad töödele huvitavaid nüansse.
Keskkonnasäästlik materjalikasutus on aga üks kunstikooli põhimõtteid: pappkastid, mis muidu kohe prügilasse kõdunema oleksid läinud, elavad nüüd veel mõnda aega uut ja sootuks huvitavamat elu.
Mõlemad kunstikooli näitused on üleval jaanuari alguseni.
RIINA MÄGI
