Kunagisest Rutikvere meiereist, kuhu aastaid piima veeti, et seda seal ümber töödelda, on tänaseks saanud muuseum, mis möödunud laupäeval pidulikult avati.
Mõte vana meierei taastada tekkis ajaloohuvilisel Pajusi põllumajandusjuhil, Lembit Paalil kümmekond aastat tagasi, mil ta hoone soetas. Suurema hoo sai taastamine sisse mullu suvel Rutikvere valla külade päeval, mis tõi kokku üle 200 endise valla elaniku ja nende järeltulija. „Kokkutulekul tajusin, kui oluline on inimestele tegelikult nende kodukohaga seonduv, kuivõrd puudutab ja kõnetab kõik, mida meie isad-vanaisad on oluliseks pidanud ja mille nimel vaeva näinud,“ ütles Paal.
„Mul on hea meel, et sain meierei taastamisega anda oma pisikese panuse meie rikka agraarajaloo tutvustamisse. See on üks väheseid peaaegu tervikuna ja ehedal kujul taastatud ühistegelise põllumajandusettevõtluse näiteid Eestis,” ütles ettevõtja.
„Kui tavaliselt näeme muuseumides üksikuid tööriistu ja masinaid ning meil on raske ette kujutada, millises keskkonnas neid kasutati, siis Rutikvere meiereis on võimalik kogeda kogu tolleaegset õhustikku. Puudu on vaid katlamaja koos aurukatlaga, millega algselt meierei tööle pandi.“
Seal on olemas piima vastuvõtu kaal, pumbad, koorelahutaja ning -jahutaja, samuti piima- ja koorevannid. Meierei keldris asuvad piimalabor ja juustu soolamise vannid. Olemas olid kõik võimalused piima kvaliteedi määramiseks.
Piimandusmuuseum aitas meiereile soetada vajalikke sisseseadeid ja koguda hoonega seotud ajaloolist materjali.
Põltsamaa kultuurikeskuse näitetrupi esitusest, mis kajastas pildikesi omaaegsest meierei avamisest, said huvilised teada, et meierei hoone läks maksma 8340 krooni ning et 1928. aastal valmistatud seadmed suudavad läbi töötada 2000 liitrit piima tunnis.
Sealsel piimaühingul oli siis 88 liiget, 259 lüpsilehma ning mitteliikmetest piima toojaid 54 ca 150 lehmaga. Või müügist teeniti 1928. aasta jooksul 19 483,56 krooni.
Eino Valma meenutas, et tema tõi 1950. aastate teises pooles sellesse meiereisse noore inimesena oma majapidamisest saadud piima. Muuseumina taastatud meierei vastas teisel pool teed elav Arvi Pähkel lausus, et temagi on noorukina sellesse meiereisse piima viinud endisest lapsepõlvekodust, mis asus meiereist umbes kilomeetri kaugusel. Ikka nii, et võttis 10liitrise piimamannergu jalgratta juhtraua otsa ja sõitis piimaga kohale.
Nüüd on kõigil huvilistel võimalus Rutikvere meiereid külastada ja saada ettekujutus sellest, kuidas 90 aastat tagasi tööd alustanud meiereis piimatöötlemine toimus.
TOOMAS REINPÕLD
