Rutikvere kooliharidus aastast 1766

Rahvahariduse andmise traditsioonid Põltsamaa kihelkonnas ulatuvad aastasadade taha. Süstemaatilise koolihariduse alguseks Rutikveres võib pidada aastat 1766. Rutikvere mõisnik Otto Friedrich von Pistostkorsi eestvõttel ja pastor August Wilhelm Hupeli kaasaaitamisel asutati Kõrkkülla talurahvale mõeldud külakool.

1766. aasta algul toimunud kirikuvisitatsiooni andmetel olid Põltsamaa kihelkonnas talurahvakoolid lisaks Rutikverele asutatud veel Uue- ja Vana-Põltsamaa, Kurista ja Pajusi mõisas. Rutikveres võis talurahva vaimuharimise eestvedajaks pidada sealset mõisavaldajat Otto Friedrich von Pistohlkorsi (1745-1831). Rutikvere parun arvanud, et ühiskonna areng saab terviklikult jätkuda vaid juhul, kui talupojad vabastatakse pärisorjusest ning neile tehakse kättesaadavaks minimaalne kooliharidus.1785. aasta kevadel käis Rutikvere koolis 22 last.  Kooliajal peeti lapsi üleval Rutikvere mõisa arvelt ja  koolmeistriks oli  mõisa moonakas.

Joosep Kapp pärines Rutikverest

Murrang Rutikvere kooli ajaloos toimus aastal 1832, mil koolmeistri ameti võttis mõisnik Pistohlkorsi toetusel enda kanda ettevõtliku loomuga Hans Kapp. Kui Rutikvere mõisamaadel tegutsenud koolis vabanes 1832. aastal koolmeistri ametikoht, kujunes suureks probleemiks asetäitja leidmine. Mureküsimuse võti peitus Hans Kapi isikus. Kuna kooliõpetaja amet nõudis teatavat hariduslikku taset, hoolsust ja kohusetunnet, siis otsustas von Pistohlkors hea kirjaoskusega senise aidamehe Hans Kapi kooliõpetajaks edutada. Viimase asumine koolmeistri kohale elavdas märgatavalt Rutikvere hariduselu senist kulgu.

Muusikast ning koorilaulust lugu pidav Hans Kapp soetas koolihoonesse, mis täitis ühtlasi ka palvemaja ülesandeid, väikesed harmooniumid. Külainimestele hakati korraldama lauluharjutusi ja huvilistele õpetati harmooniumi- ning viiulimängu. Näiteks sai Rutikverest oma esimesed muusikalise teadmised Adavere teeneks kooliõpetaja Mihkel Karu. Rutikverest saadud inspiratsiooni tulemusel hakkas Karu koondama Adavere kooli ümbruskonna lauluhuvilisi inimesi. Esialgu olid lauljad põhiliselt mehed, hiljem tuli juurde ka naisi. Seeläbi sündis 1834. aastal Adaveres üks esimesi eesti segakoore, kus mehed laulsid tenorit, naised alti ja sopranit, koorijuht aga esialgu üksi bassi.

Rutikvere kooliõpetaja Hans Kapi arvukatest järeltulijatest sirgusid mitmed maarahva vaimuelu edasikandjad. Seitsmest lapsest kõige nimekamaks võib pidada pere vanimat poega, 1833. aastal sündinud Joosepit. Eesti kultuuriruumis on see isik tuntud eeskätt koolmeistri ja muusikuna. Joosep Kapp omandas alghariduse isa Hans Kapi juures Rutikveres. Jõudes oma elujärjega Suure-Jaani, pani Joosep Kapp aluse Kappide muusikute dünastiale. Hans Kapp töötas Rutikveres kooliõpetajana kuni 1842. aastani.

Rutikvere kool kolib Kütimäele

1873./74. õppeaasta oli Rutikvere hariduselus märgilise tähendusega. Vallavalitsus otsustas püstitada senise kooliks kohandatud lagunenud taluhoone asemele uue, spetsiaalselt koolimajaks ehitatud maja. Esialgselt oli kavas vana koolihoone lammutada ja selle kohale rajada uus. Seda plaani ei kiitnud mitmed volinikud heaks, sest see maja asus kooli käivate laste kodudest kaugel. Samas peeti ka silmas, et vana koolikrundi kõrval tegutses kõrts, mis koolilastele halba eeskuju võiks anda.

Rutikvere uue koolimaja ehitamise küsimusse sekkus ka kohalik mõisnik Alexander von Pistohlkors. 1873. aastal pöördus ta Rutikvere kogukonnakohtusse huvitava ettepanekuga. Leides samuti, et senine kooli asukoht ei ole kõige sobilikum, tegi von Pistohlkors ettepaneku rajada kool kilomeeter eemal asuvasse Arisvere külla (Kütimäele). Mõisa poolt antud maatükk asus metsarikkal territooriumil. Krundi kinkimisega koolile soovis von Pistohlkors saada endale õiguse osaleda uue koolmeistri ametissekinnitamisel.

Parunile oli hästi teada, et kooliõpetajal kui haritud ja maarahva hulgas lugupeetud persoonil võib olla rahva meelsuse kujundamisel oluline roll. Rutikvere vallavolikogu nõustus mõisniku ettepanekuga ning juba 1873. aastal alustati ehitamisega. Hoolimata seigast, et 1874. aastaks ei olnud suudetud leida uut õpetajat, sai Rutikvere uus koolihoone   Kütimäel valmis.

Rutikvere kooli kroonikaraamat on uue õppeasutuse ruumijaotust kirjeldanud järgnevalt: “Koolimajas oli klassituba, mängimise tuba, sahver toidukraami jaos, kaks kooliõpetaja tuba koos köögi ja sahvriga. Koolimaja põhjapoolses otsas on suur palvesaal, mida külarahvas hakkas isekeskis lugemistoaks kutsuma.”

Rutikvere kool moodsas õppehoones

1874. aastal püstitatud puidust haridustempel teenis Rutikvere piirkonna õppureid ligi pool sajandit. Suurema osa sellest ajast juhatas kooli teenekas haridustegelane Aleksander Kopwillem. Omariiklusperioodi saabumisega andsid taaskord valusalt tunda kooliolud. Külakooli muutmisel kuueklassiliseks ja sellest tulenevalt ühe klassikomplekti lisamine tekitas hoones suure ruumipuuduse. Et maja ei olnud enam esimeses nooruses, otsustas vallavalitsus laenu toel moodsama koolimaja püstitada.

Esialgu plaaniti algkool hoopis Rutikvere mõisa peahoonesse kolida. Et aga mõis asus Rutikvere valla keskusest eemal, pooldati siiski uue hoone ehitamist endise koolimaja asukohale Kütimäele. Juhtuski nõnda, et  1939. aasta sügisel avati Rutikveres uhiuus koolihoone, mis asus ühtlasi täitma ka rahvamaja funktsioone.

Eesti Vabariigi häving ja okupatsiooniaastad tõid Rutikvere kooli mitmeid uusi tuuli. Senine algkool muudeti seitsmeklassiliseks mittetäielikuks keskkooliks. Vahetusid koolijuhid ja õpetajad – seda tihti poliitilistel põhjustel. Õpilaste üldarv püsis siiski stabiilsena, kõikudes 70-80 vahel. 1951. aastal otsustati senine Rutikvere seitsmeklassiline kool reorganiseerida algkooliks. Algas   õpilaste arvu pidev vähenemine. Viimane hingekell löödi Rutikvere neljaklassilisele koolile 1969. aastal, mil algkool lõplikult sulgeda otsustati.

Uue kodukooli leidsid piirkonna lapsed Pisisaare, Päinurme ja Põltsamaa koolis. Algkoolihoone jäi ametiasutuste kasutusse. 21. sajandi koidikul on vana koolihoone oma ühiskondliku funktsiooni minetanud ning kuulub eraomanikule. Rohelusse uppuva ilusa lilleaia serval paiknev haridustempel ootab lootusrikkalt aega, mil kunagistes klassiruumides võiksid taas tuled särada. Minevikku jäänud kooliajast on järel vaid imelistena tunduvad mälupildid, mis võivad elustuda Rutikvere kooli kokkutulekupäeval.

i

RÜNDO MÜLTS

blog comments powered by Disqus