Kaitseliidu Jõgeva maleva Põltsamaa üksikkompanii ajaloopealik Rünno Savir pühendab suure osa vabast ajast Eesti Vabadussõja kodukandiga seotud sündmuste uurimisele ja iseseisvusvõitluses langenute mälestuse hoidmisele. Missioonitundelises tegevuses on talle abiks noorkotkad. Saviri arvates peab sadakond aastat tagasi toimunud vabadusvõitluse uurimine ja selles osalenute mälestamine toetuma suuresti eri paikade inimeste huvile ja algatusele.
JAAN LUKAS
Rünno Saviril algas ajaloohuvi varases lapsepõlves. „Kodus oli palju raamatuid teisest maailmasõjast, mis olid ajastust tingituna küll nõukogude-poolse käsitlusega. Taasiseseisvuse saabudes avanes võimalus lugeda ka Eesti-kesksest ajaloost, näiteks Karl Partsi raamatust „Kas võit või surm. Mälestusi võitluspäevilt isamaa eest”. Nii hakkasin aru saama, et Vene aja raamatuid ei tasu tõena võtta.”
Paralleelselt ajalooga paelub Rünnot kaitsevõime ja relvadega seonduv. Nii oli loogiliseks sammuks Kaitseliitu astumine 2005. aastal. „Otsustasin sellesse organisatsiooni panustada oma vaba aega, tahet ja vahel ka raha vastavalt oma tarkusele, oskustele ja kogemustele. Meelde on jäänud pidulik päev, mil üksikkompanii ülem Enno Ottis mind ajaloopealikuks kinnitas.”
Taastada kompanii lipp
Rünno Savir algatas ka Kaitseliidu Põltsamaa üksikkompanii lipu taastamise idee. „Minu eesmärk on see plaan täide viia. See on ka aukohus okupatsioonieelse Eesti kaitseliitlaste ees. Väga paljud nendest olid Vabadussõja veteranid. Tahaks taastada lipu sellisena, nagu see oli Eesti esimesel iseseisvusperioodil. Kaua selleks aega kulub, on raske öelda.”
Möödunud suvel tähistasid ja korrastasid Savir ja talle abiks olnud noorkotkad Põltsamaa kalmistul Vabadussõjas langenute kalmud. „Asi algas mullu Vabadusristi kavaleride haudade tähistamisest Põltsamaa ja Kuningamäe kalmistul. Sellega seonduvalt tekkis huvi otsida üles teisedki Vabadussõjas langenud sõjameeste kalmud. Tegime seda koos kalmistuvaht Madis Roio ja tema abi Vahur Maistega. Leidsime mitmekuise töö tulemusena kahekümne langenu hauad.
Hukkunute hulgas on nii ohvitsere kui ka reamehi, kes võidelnud Punaarmee, aga ka Landeswehri vastu. Fikseerisime mahajäetud kalmud, mida oli kokku kaheksa, ja tegime need korda tänavuse võidupüha eel. Põltsamaa noorkotkad eesotsas rühmaülem Meeme Küppariga lõid selles töös kaasa vaimustuse ja entusiasmiga. Kunagi ei tekkinud küsimust, miks seda vaja on.
Rõõmu teevad noorte meeste ajalooalased teadmised. Kui neile iga haua juures konkreetsest langenust jutustasin, esitati mitmeid küsimusi. Eriti tõsisteks ajaloohuviliseks osutusid noorkotkad Robin Martti Lääts ja vennad Martin ja Sander Matson ning Jakob Maikalu,” rääkis Rünno Savir.
Tema sõnul on Vabadussõjas võidelnute kalmude korras hoidmine meie püha kohus. „Tänu nendele meestele on meil vabadus,” toonitas ajaloopealik.
Ta rääkis ka, et on vestelnud Viljandi muuseumi direktori, ajaloolase Jaak Pihlakuga, kelle arvates on Vabadussõja mälestusmärkidel langenute nimesid vähem, kui peaks olema.
„Langenute arvu kindlakstegemist alustati teise maailmasõja eelses Eestis, nõukogude okupatsiooni tõttu jäi töö pooleli. Aastal 2020, Tartu rahu sajandaks aastapäevaks on Jaak Pihlakul teadolevalt ilmumas raamat, milles on kõigi Vabadussõjas langenute nimed,” lisas Savir.
Rünno Savir peab väga oluliseks daatumiks 1918. aasta 28. novembrit, mil algas Eesti Vabadussõda. Siis tehti ainuõige otsus Punaarmeele vastu hakata.
„Tänu sellele on olemas eesti rahvas ja Eesti riik. Muidu oodanuks meid sama saatus nagu mitmed Venemaa rüppe jäänud soome-ugri rahvaid.”
Kaastööd mitmesse raamatusse
Ajaloopealik Savir on teinud kaastööd neljale raamatule. „Kaitseliidu Jõgeva maleva 20. aastapäevale pühendatud raamatu jaoks andis ta fotosid. „Kirjutasin lõppsõna Jõgeva Vabadusvõitlejate Ühenduse albumisse. Olen selle ühenduse noorliige. Põltsamaa ühisgümnaasiumi 100. aastapäevaks valminud raamatu jaoks tegin uurimistöö õpilastest Vabadussõjas. Samuti on minu lood raamatus, mis sisaldab meenutusi Põltsamaa ametikoolist. Kirjutasin selles koolis õppinud Vabadusristi kavaleridest ja tuntumatest ühiskonnategelastest. Ise lõpetasin ametikooli talumajapidamise erialal.”
Tuleval aastal võiks Rünno Saviri arvates Põltsamaal korraldada Vabadussõjas langenute mälestuspäeva, mis kujuneks üldrahvalikuks ürituseks. „Samasugune ettevõtmine on plaanis korraldada ka Laiuse kalmistul. Ettevalmistustega tegeleb Kaitseliidu Jõgeva maleva esimene pealik Ants August Nurk.
„Küllap on põhjust Vabadussõjaga seonduvat uurida ja mäletada ka mujal. Alguse peab see ennekõike saama kohalike inimeste huvist. Abiks on mõistagi ajalooraamatud, arhiiv, kirikuraamatud ja muudki allikad,” ütles Põltsamaa üksikkompanii ajaloopealik Rünno Savir.
Rünno Savir: „Vabadussõja mäletamiseks on vaja kohalikku algatust”
