“Küllap sööb eestlane rukkileiba ka tulevikus, sest paljud inimesed on lapsest peast seda sööma harjunud. Nagunii süüakse saia praegu rohkem kui minu lapsepõlves söödi. Siis saime saia ainult korra nädalas. Tänapäeva lapsed saavad 7 korda nädalas saia ja söövad rukkileiba siis, kui saiast tekib mõnevõrra küllastus. Ka toitlustuse asjatundjad peavad soovitavaks süüa täiskasvanud inimesel iga päev 200 grammi rukkileiba. Siis on ka tervis hea. Aga kas inimesed on iial soovitustest kinni pidanud. Neile on tähtsam see, et neil oleks mugav ja lihtne elada,” kõneles põllumajandusdoktor ja endine riigikogu liige Arvo Sirendi.
Toitained hästi omandatavad
“Ma arvan, et rukkileib on vahelduse mõttes tervislikum kui sai. On vaja, et inimene sööks mõlemat, sest mitmekesisuses peitub positiivne faktor. Rukkis on toitainete ja aminohapete vahekord inimese tervisele kasulik. Tähtis on ka asjaolu, et rukkileivas on toimunud selle valmimise käigus hapendumine, mis omakorda muudab osa toitaineid inimestele hästi omastatavaks,” rääkis Sirendi.
Vähem ravimeid, tervem rahvas
“Saiasöömise haigusi on juba olemas. Eriti kannatavad seetõttu need inimesed, kes on tundlikud valgu suhtes. Esineb kõiksugu allergiat. Aga rukkileival ei ole mingisugust kompleksi juures. Tuleb tunnistada, et leivas on palju kiudaineid, mida meie organism vajab ja ikka selleks, et tuua sealt välja kõik kogunenud jääkained, mis meil muude toitudega võivad organismi sattuda.
Leib ei ole üksinda ainult toiduaine, vaid ka meile kõigile rohuks. Ja meie rukkiseltsi asepresident ja meditsiinilise biokeemia instituudi juhataja professor Mihkel Zilmer ütleb, et mida rohkem me leiba sööme noores eas, seda vähem tarvitame ravimeid vanas eas. Ma arvan, et Eesti rahvas on selle võrra tervem olnud,” kõneles Leonhard Puksa.
RAIVO SIHVER
