Üheksa lilleseadekonkursil osalenut hakkasid tegutsema laupäeva hommikul ning õhtul peole tulnud publik sai juba valmis töid näha. Üllatuskimbud, mille jaoks kõik osavõtjad said ühesuguse komplekti materjali, tervitasid tulijaid fuajees, lillekaunistustega lauad kahele olid kaetud teisele korrusele ning roosidega ehitud pruutide promeneerimine juhatas sisse roosipeo eeskava.
Osa lilleseadjaid olid pruudikaunistuse kandja ise kaasa võtnud, osa said loosiga mõne korraldajate poolt kohale kutsutud neidudest. Tartlanna Kätlin Juuram, kelle Viljandi lilleseadja Aule Andresson endale modelliks kaasa oli võtnud, tundis end pruudi rollis ehk kõige loomulikumalt, sest ta oli just eelmisel päeval abiellunud.
“Olen Viljandist pärit ja Aule tegi mulle pruudikaunistused ka eilseks pulmapeoks,” ütles Kätlin. “Kuna värske koostöökogemus oli olemas, kutsus ta mu ka siia kaasa. Kleitki, mida täna kannan on minu pulmakleit. Päris tore, et mul on põhjust seda kaks korda kanda: tavaliselt on pulmakleit ju n-ö ühekordseks kasutamiseks.”
Kätlin jäi Aule tööga rahule nii ühel kui teisel päeval. See, et Aule publikupreemia sai, võis aga olla osalt Kätlini teene: ta oli lihtsalt nii kaunis ja pruudina nii veenev.
Omamoodi pulmareisiks ei kujunenud roosipeol käik mitte ainult Kätlinile ja tema vastsele abikaasale, vaid ka teisele Tartu paarile, Kristina ja Tarmo Karule. Nemad tulid Põltsamaale tuttavatele külla ning otsustasid üksiti roosipeolt läbi astuda. Pärast pidu tuttavate juurde naasmise asemel veetsid nad aga öö külalistemajas Rivaal, sest just Kristina pilet võitis õhtu üllatusauhinna: öö kahele selleks puhuks kujundatud rooside toas.
“Me oleme juba kaheksateist aastat koos elanud, aga abielu ametliku registreerimiseni jõudsime alles tänavu aprillis,” ütles Kristina. “Nüüd saame siis oma pulmaöö ka tagantjärele kätte.”
Haapsalu aitas
Tänavusele roosipeole lisas sära ja pidulikkust Haapsalu kuursaali kunstilise ja teenindava personali kaasalöömine: saalis mängis Haapsalu Promenaadi sümfoniett, mida juhatab Loit Lepalaan ning milles teevad kaasa Haapsalus suvitavad ERSO muusikud, kohvikus ja fuajeepuhvetis teenindasid publikut aga kuursaali toitlustajad.
“Tulime põltsamaalastele appi roosipidu korraldama tänutäheks selle eest, et Põltsamaa roosiaia rahvas möödunud aastal Haapsalu kuursaali juurde roosiaia rajas,” ütles kuursaali perenaine Sirje Ginter. “Tänu sellele ettevõtmisele on Põltsamaa roosiaed nüüd Haapsalus väga kuulus: nädal tagasi oli meil kuursaali ees roosilaat, kus müüdi siinse roosiaia istikuid, ning järjekorrad olid päris pikad.”
Sirje Ginter, kes, muuseas, Sadalast pärit, ei olnud roosipeo korraldajate, Põltsamaa kultuurikeskuse ja roosiaia töötajate kiitmisel kitsi.
“See on ühest küljest elitaarne, aga samas väga sooja õhkkonnaga üritus,” ütles Sirje Ginter.
Pruudikimp miniale
Kiidusõnu jätkus roosipeole ka lilleseadekonkursi ?ürii esimehel, kolmekordsel Eesti meistril lilleseades Hille Kangrol.
“Lilleseadjad, kes sellele fantastilisele peole võistlema tulid, said juurde nii julgust, kogemusi kui ka uusi ideid,” ütles Hille Kangro. “Just võistlused ongi need, mille najal lilleseadja areneb: lillepoes oma igapäevatööd tehes ta ju oma ajusid tavaliselt eriti ei pinguta.”
Konkursi tulemusi välja kuulutades tõdes Hille Kangro, et tööd olid üsna võrdsed, nii et mõnel ?üriiliikmel tuli vaidluspinge leevendamiseks peavalutablette neelata. Juunioride ehk vähem kogenud lilleseadjate grupis läks peapreemia Airi Sinimetsale, teine koht Karin Viruneemele ja kolmas koht Auli Andressonile, seenioride ehk piirkondlikel ja üleriigilistel konkurssidel juba tunnustust võitnute grupis sai peapreemia Urve Tunder ja teise koha Nellis Pius.
Türilanna Urve Tunder oli seenioride grupi peapreemia üle üliõnnelik.
“Ma olen tegelikult isevusserdaja ? ma pole lilleseadet mitte kusagil õppinud,” ütles Urve, kes Türi kaubamajas väikest lillepoodi peab. “Seenioride gruppi arvati mind sellepärast, et ma ülemöödunud aastal siinsamas Põltsamaa roosipeol päris hea koha sain. Hariduselt olen ma aga hoopis rätsep. Selget visiooni lõpptulemusest pole mul ei õmblema ega ka lilleseadet tegema asudes. vaid see kujuneb töö käigus. Siiagi vedasin igasugust kraami kaasa, eeldades, et äkki läheb tarvis.
Tulles pabistasin kõvasti, aga kui kultuurikeskuse uksest sisse astusin ning fuajee ja saali kaunist kujundust nägin, tundsin, kuidas pinge langema ja inspiratsioonilaeng kogunema hakkas.”
Pruudikimpu kujundab Urve Tunder alati justnagu iseendale. Ja kui see valmis saab, on tal päris kade meel seda käest ära anda. Põltsamaale võttis ta pruudikaunistuste kandjaks kaasa oma minia: talle võis pruudikimbu loovutada heal meelel…
RIINA MÄGI
