?Paljud tulid roosipäevale kindlate huvide ja ostusoovidega. Nad olid juba välja mõelnud, millist roosisorti oma koduaeda osta,? lausus aednik Inge Angerjas, kes koos roosiaia peremehe Rein Joosti ja perenaise Külliki Joostiga selgitusi jagas.
Inge Angerja sõnul oli kõige suurem huvi pargirooside ja ronirooside vastu. ?Mitmed huvilised uudistasid roosisorti Gipsy Boy, mis Eesti kliimaoludes kasvab kuni viie meetri kõrguseks ja on ilusate valgete õitega. See roos on nagu valge täht põhjataevas,? tutvustas aednik.
Inge Angerjas märkis, et kõige rohkem esitati küsimusi rooside istutamise ja lõikamise kohta. Paljud soovisid teada, kuidas Joosti aiandi roosid sedavõrd kaua õitsevad.
“Joostide roosiaed on Põltsamaal üks ilusamaid paiku lõõgastumiseks,? ütlesid naabriprouad Hilja ja Leida, kelle kodud asuvad aia lähedal.
?Kõik, mida roosidepäeval näen ja kuulen, kirjutan märkmikku,? tunnistas vanahärra Leo Rehela, kes omal ajal Järvamaal kolhoosi roosiaeda juhatas. ?Tunnen Põltsamaa roosiaias ennast nagu noor mees ilusate neidude keskel,? avaldas ta oma muljeid.
?Me tulime Põltsamaale, et koduaeda uus roosisort valida. Mille täpselt ostame, otsustab abikaasa,? ütles Jõgeva ettevõtja Üllar Kõiv. ?Vanasti oli kuulus ka Kurista roosiaed. Nüüd on Põltsamaa rosaarium sellele silmad ette andnud. Minu arvates võiks ka Jõgeva haljasaladel rohkem roose kasvada.?
Muusikalist meeleolu lõi akordionist Johannes Haav. Meloodiad jutustasid roosidestki.
JAAN LUKAS
