Eessõnas kirjutate: “Avate kauni roosilise trükise, mille lehekülgedelt leiate hulgaliselt põnevaid üllatajaid, üks kaunim kui teine”. Kas hoiame käes esimest Eesti roosikataloogi, mis tutvustab ühes rosaariumis kasvavaid uhkeid ja kauneid lilli?
Roosikataloogi andis välja mittetulundusühing Põltsamaa Roosiaed Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel. Teadaolevalt on see tõesti esimene roosikogumik, mis näinud Eestis trükivalgust lillekasvatusettevõtte algatusel. Usutavasti aitab roosikataloog turistidel-külastajatel märksa paremini Põltsamaa roosiaias orienteeruda, siit endale sobivaid sorte otsida, nende kohta põhjalikku infot ja sealjuures rohkesti uut teavet saada. Kataloogis kirjeldatakse umbes kolmesadat roosi. Kirjutame sellestki, kuidas üks või teine roos just eestimaises kliimas kasvab. Kohati oleme tekstide koostamisel tuginenud ka tõlkekirjandusele. Kataloog lõpeb peatükiga “Abiks roosisõbrale”, milles tuuakse välja roosikasvatuse põhitõed, mida tasub üle lugeda ja kõrva taha panna kõigil nende lillede kasvatajatel.
Küllap leiavadki endale kataloogist palju huvitavat ja vajalikku nii inimesed, kellel aias kaks või kolm roosi, kui ka märksa rikkalikumate roosipeenarde harijad.
Kas idee roosikataloogi koostamiseks tekkis inspiratsioonina või arenes see hoopiski välja aastatepikkuse aianduse ja haljastuse alase töö tulemusena?
Mõte kataloogi väljaandmiseks tekkis kolm aastat tagasi, kuid info kogumisega tegelesin tegelikult juba varem. Üldiselt kujunes kataloogi koostamine pikaks ja vaevanõudvaks tööks. Kui nägin aga osaühingu Vali Press trükikojas esimest väljaprinditud töövarianti, tundsin suurt positiivset emotsiooni, sest sain juba midagi käes hoida. Mitme aasta töö oli kaante vahele saanud.
On kõik kataloogifotod tehtud ikka Põltsamaa roosiaias?
Fotode iseloomustamiseks on põhjust kasutada sõnu “oma ja ehe”, sest kõiki roose on pildistatud tõesti Põltsamaa roosiaias. Ausalt öeldes osutuski kataloogi koostamisel kõige keerulisemaks pildimaterjali kogumine. Roosi pildistamine nõuab aega ja vaeva ning eeldab suuri oskusi. Sageli inimesed vaatavad roosi ja püüavad seda pildistada, kuid pärast selgub, et roos näeb looduses ja pildil erinev välja. Kõige raskem on pildistada punaseid roose nii, et nende sortide omapära tõeliselt välja tuleks. Kui punaste rooside pildistamise nipid selged, võib kindel olla, et hästi tulevad välja ka pildid teist värvi roosidest.
Tundub, et kataloogipiltidel näevad roosid välja nagu vabas looduses. Kes on fotode autor?
Pildistas harrastusfotograaf Ülo Eero Tallinnast, kes Põltsamaa roosiaias sageli ringi jalutab ja vaatleb. Võib öelda, et ta tunneb roosiaeda isegi paremini kui siinsed töötajad. Ta käis pildistamas varastel hommikutundidel, samuti päeval ja õhtul.
Missugune näeb aga roosiaed välja öösel?
Suveöödel on Põltsamaa roosiaed imeilus ja minu arvates mõjuvad siin ehtsate printsessidena romantilised valged roosid, millest ka palju laule loodud. Punane roos on aga öösel justkui peenrasse peidetud ega taha eriti välja paista.
On kataloogis ka Teie lemmikroosid?
On, kuid ehk pole oluline neid eraldi ära märkida. Küll aga võib öelda, et meie klientidele meeldivad üle kõige floribubd roosid, mis ka leksikonis aukohal ja mida tutvustatakse esimeses sordirühmas. Floribubd rooside omapära on see, et nad on hästi õiterohked, pika õitseaja ja lopsaka kasvuga, mistõttu neid koduaedades väga kasvatada armastatakse.
Arvestasite kataloogi tegemisel ka Põltsamaa kui roosipealinna ja roosifestivalide toimumiskohaga?
Jah, me tutvustame roose, mis kasvavad ka Põltsamaa haljasaladel.
Võib rooside kinkimiseks kataloogist ka mõne nõuande leid?
Kinkimiseks me nõuandeid küll ei jaga. Kataloog algab aga peatükkiga “Mööda roosilist aeda”, kus Põltsamaa roosiaia rajaja Rein Joost annab ülevaate selle aiandi ajaloost ja kujunemisest, samuti esimestest istikutest. Ühtlasi toob ta näiteks mõned roosidega seotud legendid. Võimalik, et mõnigi oskab staazhika roosikasvataja jutust välja lugeda, mis roosi kinkimisel oluline.
Milliseid trükiseid kavatseb Põltsamaa roosiaed üllitada tulevikus?
Mõtteid on igasuguseid. Arvan, et ka see roosikataloog ei jää viimaseks. Arvatavasti anname välja ka kordustrüki, kus on arvestatud ka lugejate ettepanekute ja tähelepanekutega.
Kui sündmusterohke eesootav roosikevad ja -suvi Põltsamaal on?
Mais korraldame kevadlaada, kuhu kutsume istikuid müüma teisedki aiandusfirmad ja ettevõtjad. Roosifestivalist on ehk veel vara rääkida. Pealegi on roosid praegu talvekatte all ja ei teagi, kuidas nad talve üle elanud on, ehkki talv on soe olnud.
Mis on saanud mõttest Põltsamaa roosiaias esimene Eesti roosimuuseum teha?
Idee on jõus, kuid kindlasti ei sünni midagi täna või homme. Meie ettevõtte põhitegevus on lillede kasvamine ja turustamine, turismi osa on sellele nagu iseenesest juurde tekkinud, kuid ka see valdkond vajab arendamist.
JAAN LUKAS
