Tõenäoliselt valmistatakse praegu ette dokumenti, millistel tingimustel suure skandaali põhjustanud maatükk Põltsamaa roosiaia kasutusse antakse.
Südasuvel lahvatas üleriigilises meedias skandaal, et Põltsamaa roosiaia kasutuses on maatükk, mis ei kuulu roosiaiale, vaid on hoopis riigi omandis ning läheb enampakkumisele. Sellest said alguse segadused, mis leidsid lõpuks lahenduse keskkonnaministeeriumis.
Põltsamaa roosiaia juhataja ja OÜ Eesti Roos omanik Annela Orasi ütles roosiaiale kuulsust toonud skandaali kohta selgituseks, et temale teadaolevalt käidi Põltsamaa vallalt selle maatüki kasutamise kohta luba küsimas aastal 2000. Samas maa ametlikku kasutamist dokumentaalselt ei vormistatud ja roosiaia juhataja sõnul pole temale teada, mille taha vormistamine takerdus.
Annela Orasi sõnul olevat roosiaia eelmine peremees Rein Joost taotluse selle maatüki roosiaia omandisse saamiseks Põltsamaa vallavalitsusele esitanud. Põltsamaa vallast on aga roosiaiale teada antud, et seal sellist taotlust nähtud ei ole. Sellest tulenevalt polegi roosiaial sellele maatükile ametlikku kasutusõigust. Nüüd, 13 aastat hiljem ei tea enam keegi, kuhu toonane maataotlus toppama jäi. Annela Orasi sõnul oli ta teadlik, et see maatükk roosiaiale ei kuulu.
Tänavu 18. juunil sai ta maa-ametist kirja, milles teatati, et riigi maal paiknev roosiaia osa läheb enampakkumise korras müüki ja see
Selleks ajaks, kui Annela Orasi roosiaia juhataja ametisse asus, oli seda maatükki kaheksa aasta jooksul kasutatud.
Moodustab roosiaiaga ühtse terviku
Orasi sõnul algas probleem sellest, et Põltsamaa vald saatis riigile märgukirja selle kohta, et Eesti Roos on selle maatüki ebaseaduslikult hõivanud. Sellele järgnes maa-ameti korraldus maa vabastada. Enne, kui sinna roosid istutati, oli maatükk hooldamata ja seal kasvas umbrohi, mis jäi silma just roosiaia külastajatele.
Tegelikult oli tollal võimalik roose ka mujale istutada, aga samas moodustab kõnealune maatükk roosiaiaga ühtse terviku ning on aia sissesõidutee kõrval sisuliselt selle visiitkaardiks.
Roosiaia asemele elamumaa
Annela Orasi märkis, et küllap sooviti nüüd seda maatükki elamumaaks taotleda, ehkki tegelikult Põltsamaa vallal selles kohas elamumaad ette nähtud ei ole. Elamumaal asub ainult üks roosiaia naaber ja seegi inimene ei ela mitte Põltsamaa valla, vaid linna territooriumil. Roosiaed aga asub Põltsamaa valla territooriumil. Seetõttu ei saa Orasi hinnangul poleemikat tekitanud maatüki elamumaaks taotlemist põhjendada ka sellega, et seal ümbruses asuvad teised elamumaa kasutajad.
Pealegi ei ole pahanduse põhjustanud maatükk elamumaaks sobiv ka seetõttu, et samas kõrval oleks teiseks naabriks metallitööstus, kust kostab ööpäevaringselt üsna tugevat müra.
Roosiaed taotleb maad endale
Annela Orasi sõnul koostatakse Põltsamaa vallas praegu Põltsamaa jõe äärde detailplaneeringut, mis sobiks elamumaaks oluliselt paremini kui roosiaia kasutatav ja praegu veel riigile kuuluv maatükk. Roosiaia perenaise sõnul oleksid nad valmis roosiaiale kuuluvat maad teisest servast elamumaaks ära andma, kui seda neilt taotletaks. Liiati on nende krundi teises servas ka kommunikatsioonid olemas, mida vaidlusalusel maatükil ei ole. Kanalisatsiooni roosiaia territooriumil ei ole ja reovett veetakse sealt ära paakautoga.
Annela Orasi lausus, et temani mingit ametlikku vastust selle maatüki kohta jõudnud ei ole, aga ilmselt on selle enampakkumise protseduur tühistatud.
Tema on esitanud taotluse saada see pind roosiaia ametlikku kasutusse. Ja et tegemist on riigile kuuluva maaga, siis on riigi otsustada, millistel tingimustel see roosikasvatajatele antakse. Orasi sõnul nõustuvad nad neile esitatavate tingimustega ja on rahul, kui see aastaid veninud ebamäärasus lõpuks lahenduse leiab.
“Oleme valmis allkirjastama riigi esindajatega lepingu ja asuma täitma meile esitatavaid tingimusi selle maatüki osas,” rääkis ta.
Skandaal tõi juurde hulgaliselt külastajaid
Aga nii mõnelgi natuke negatiivse alatooniga sündmusel võib olla ka positiivne külg. Meedia huviorbiiti jõudnud aia külastatavus suurenes märgatavalt. Eriti kasvas eestlastest külaliste arv.
“Ega me muidu küll Maalehe esikülge kinni maksta poleks suutnud. Tänu sellisele tasuta reklaamile on vist küll kõik rooside ja lilleilu vastu vähegi huvi tundvad inimesed igast Eestimaa nurgast meid üles leidnud. Muidugi on meilt küsitud, milline maatükk siis meie käest ära võetakse, millal see juhtub ja kas siis pannakse roosiaed kinni. Oleme kõigile küsijatele kannatlikult seletanud, et ega vaidlusaluse maatüki pärast veel roosiaeda kinni panda,” rääkis Orasi.
Tänavu on aeda istutatud ka uusi roosisorte, üldse on sorte seal praegu kokku umbes 1000. Vanad sordid muutuvad haigustele vastuvõtlikumaks. Just möödunud neljapäeval võtsid roosiaia töötajad sealt välja kolm haigustest nakatunud roosipõõsast, et haigus ei leviks. Uutele sortidele antakse juba kaasa ADR kvaliteedimärk. “Kui siin peenardel kasvavaid roose vaadata, siis ADR-märgiga tunnustatud sordid on tõesti terved. Kui roosi õielehed veel sügiselgi kaunilt läigivad, siis tasub kindlasti just neid sorte istutada,” rääkis roosiaia perenaine.
TOOMAS REINPÕLD
