Roolikeerajast puutöömeistriks

Avinurme on läbi aegade olnud puutöökantsina tuntud. Enamik meist ilmselt eeldab, et sealsed puutöömeistrid on olnud selle tegevusega seotud juba mitu põlvkonda, kuid nii see siiski alati pole.

Väikeettevõtja Gunnar Simmul on elupõliselt hoopis autojuhina leiba teeninud ning hiljem ka varustajana töötanud.  

„Olin siin kõrval tegutsevas puidufirmas 17 aastat varustaja.  Seda tööd pidevalt polnud, hakkasin tasapisi ise puutööd katsetama ja nii see alguse sai,” rääkis tänane kogenud mööblimeister, kelle sõnul polnud talle enam meele järele töötamine firmas, mis tegevust koomale tõmbama hakkas.   Nii otsustaski Gunnar Simmul enam-vähem omandatud puutööoskused tõsisemalt proovile panna. 

Hea mööbli saab kvaliteetsete masinate abil  

Vajalikud masinadki suutis puutöömees endale hankida.

„Mu naabrimees töötas puutöömasinaid vahendavas ettevõttes AS Nava ja nii ma selle firma kaudu need masinad soetasingi.  Sain selle müügitehingu vormistatud täpselt õigel hetkel, sest juba kuu aega hiljem tõusid masinate hinnad 10 protsenti,” rääkis ta. Gunnar Simmuli sõnul ongi nii, et kui tahad head mööblit valmistada, siis peab olema üsna korralik seadmepark:  formaatsaed, lintsaed, lihvimismasinad, höövelmasinad.  Küsimusele, kas seadmete ostuks oli mehel raha olemas või tuli laenu võtta, vastas asjaosaline: „Kui ei riski, siis ei saa ka tegutsema hakata. Seadmete ostuks tuli ikka natuke laenu ka võtta. Hansapangast mul laenu saada ei õnnestunud. Küll oldi lahkelt nõus laenama Sampo pangas.”

Kokku kulus  puidutöökoja käivitamisele natuke üle 300 000 krooni. „Ainult selline suhteliselt lihtne uste freesimiseks mõeldud pink maksab ilma freesideta  umbes 10 000 krooni,” osutas puutöömees  väikesele seadmele.  

Konkurentsi ei pelga 

Seda hirmu, et ta puutööd mitte õppinud mehena kohalike  tegijatega konkureerida ei suuda, Simmul oma ettevõtmisega alustades ei tundnud ega tunne praegugi.

„Mina valmistan oma tooteid eritellimuste alusel ja seetõttu ilmselt teistele puutöötegijatele konkurentsi eriti  ei paku. Minu tellijateks on lasteaiad, hooldekodud, aga ka eraisikud,” rääkis meister.  Tegelikult tekkisid Gunnar Simmulile esimesed kliendid juba ajal, kui ta veel varustajana töötas.

Ta on teinud köögimööblit, riidekappe, kummuteid, laudu.   „Toole ma ei tee. Tooli tegemine on aeganõudev protsess, kuid hind samas suhteliselt madal. Võib-olla siis, kui minult tellitakse 40-50 tooli korraga, võtan ma selle töö ette,” rääkis meister.  Ühtekokku on Simmuli töödenimistus 50-60 erinevat toodet. Hetkel oli tal enda sõnul käsil serveerimislaud.

„See on põnev ja tavapärasest erinevat lähenemist vajav tegevus,” rääkis meistrimees, kelle kinnitusel ei ole temalt seni midagi niisugust tellitud, mille valmistamisega ta hakkama poleks saanud.  

Tellijad kõikjalt Eestist

Simmuli puutööesemete kvaliteedist annab tunnistust fakt, et ta pole klientidelt negatiivset tagasisidet saanud. Ja tellijaid on olnud üle Eesti: Valgast, Saaremaalt, Tallinnast ja mujalt. Parimaks potentsiaalsete tellijatega suhtlemise kohaks ongi laadad. Seal on mööblimeistril võimalus inimestele oma tooteid näidata, nende kohta selgitusi jagada. Samas Gunnar Simmul sellele ei loodagi, et ta laadal kes teab mis suure koguse mööblit ära saaks müüa. „Näiteks kappi ostes peab ju inimene teadma, kas see tema kodus sobivana tunduvasse paika ära mahub. Eelnevalt on ikkagi tarvis mõõdud võtta ja alles siis saab ostu-müügitehingu teoks teha,” tõdes ta. „Loomulikult on mul internetis olemas ka koduleht, kuid see ei anna veel  täielikku ülevaadet minu toodetest ning kodulehe vahendusel pole võimalik luua klientidega usalduslikku suhet,” tunnistas Gunnar Simmul, kelle kodugi on  sisustatud tema enda valmistatud mööbliga. Tuntud kõnekäänd kingsepast ja saapast tema puhul ei kehti. 

Täispuidust mööbli kvaliteet kõrge

Üks keerulisemaid mööbliesemeid on Gunnar Simmuli sõnul seni olnud riidekapp, millel olid kõige all sahtlid ning millele tuli peale teha ka „teine korrus“.  „See oli päris tõsine väljakutse,” hindas puutöömeister.

Vahel toimetab meistrimees mööblieseme kliendile kättegi. Näiteks tuli augustis Jõgeval toimunud küüslaugufestivalil üks laadaline Gunnarilt voodit ostma. Saades aga teada, et meister oma toote ise ostjale koju toimetab, soovis ta ka kummuti ära osta.

“Ega ma kliendilt eraldi kilomeetritasu küsi. Hea, kui saan tagasisõiduks kuluva kütuse raha,” lausus Simmul. Tööpuuduse üle meistrimees ei kurda. Vahel tuleb tal juba hommikul kella viie – poole kuue paiku tegutsema hakata, et tellimusega õigeks ajaks valmis saada. Üks abilinegi käib vahel tema juures tööl ja nüüd soovib meister ta täiskohaga ametisse võtta.

„Iga tellimus tuleb täita võimalikult kiiresti. Kui kulutada viie tuhande kroonise tellimuse täitmiseks terve kuu, siis puudub sellisel tegevusel mõte,” tõdes meistrimees. Vaatamata majanduslangusele, tal klientidepuudust ei ole ja see paneb meest ennastki pisut imestama. Tegelikult tundub suure tellimuste arvu põhjuseks olevat mööbliesemete hea kvaliteet ning fakt, et need on valmistatud täispuidust. Nii mõnigi poest raamaturiiuli ostnud inimene on peagi avastanud, et riiulid on raamatute raskuse all looka vajunud, tüüblid koormusele järele andnud ja saepuruplaadist mööbli ära rikkunud. Gunnar Simmuli valmistatud mööbliga midagi niisugust juhtuda ei saa.  Toormaterjali on meister siiani saanud peamiselt Karksi-Nuiast ja Rakverest.  

Tegi õige valiku

Töökojas aga Simmulil huvilistele oma tooteid tavaliselt  näidata ei ole. Ja mööblimeister ei taha neid ka kauplustesse müügile pakkuda. Ühelt poolt tahavad ju kauplused müügirahast kopsaka osa endale saada, teisalt on kogemus tõestanud, et sageli tuleb päris kaua aega oodata, enne kui kaupluses mööbliese ära müüakse. Raha ja aeg on aga juba investeeritud. Samas pole kuigi harvad needki juhtumid, kus küll kapp või voodi kaupluses ära müüakse, raha ei saa aga meister niipea, vähemalt täies ulatuses mitte.

Veidi omanäolisem ja meeleoluliselt vaheldust pakkuv on Gunnari valmistatud kiikhobune. „Laatadel neid muudkui küsitakse ja mis mul muud üle jäi kui inimeste soovile vastu tulla,” lausus puutöömeister.  

„Mina võin küll oma senise tegevuse põhjal kinnitada, et tegin töö suhtes igati õige valiku. Vahel olen õhtuti päris pikalt tööd tegema jäänud. Mõnikord helistab abikaasa ja küsib, kas ma ära ei väsi ja millal ma koju jõuan. Olen öelnud, et kui see töö mulle meeldib ja ma seda teha tahan, las ma siis teen. Kodus ei oskaks tihtipeale midagi tarka peale hakata,” tunnistas Gunnar, kinnitades, et autojuhiametisse ta küll tagasi ei kipuks.

„Mida rohkem ma erinevaid asju valmis teen, seda rohkem oskusi juurde õpin. Küllap paraneb ajapikku ka toodete kvaliteet ning väljanägemine. Kliente mul jagub ning füüsis ja vaim on samuti vastu pidanud. Suuremaks ja mahukamaks ma oma tegevust ka paisutada ei tahaks. Ent sellest põhimõttest olen alati kinni pidanud, et tellitud toode peab lubatud ajaks valmis olema. Samas tuleb kliendil arvestada sellega, et näiteks täismõõtmetes riidekapi meisterdamisele kulub nädal  kindlasti,” rääkis Gunnar Simmul. 

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus