Alates 12. oktoobrist maksab pilet Tallinna-Jõgeva liinil tavaklassis senise 65 krooni asemel 68 krooni, kiirrongi teises klassis 75 krooni asemel 80 krooni ning kiirrongi esimeses klassis jääb hind samaks.
Jõgeva-Tartu liinil muutub kallimaks sõit kiirrongi 2. klassis, kus senine 30-kroonine pilet kallineb viie krooni võrra.
Vähenevad ka eakatele mõeldud soodustused. Kui seni pidid pensioniealised tasuma tööpäevadel pool täispileti hinnast, siis alates järgmisest kolmapäevast saavad eakad kõikidel nädalapäevadel soodustust 30 protsenti täispileti hinnast. Õpilastele ja üliõpilastele mõeldud soodustusi seekordne hinnatõus ei puuduta, küll on juba varem ka nende soodustused vähenenud nädalalõppudel 50 protsendilt 30le.
AS Edelaraudtee juhatuse esimehe Kalvi Pukka sõnul on hinnatõus tingitud sellest, et Edelaraudtee arvestas oma eelarves 8 miljoni krooni lisandumisega selle aasta viimases kvartalis või reisijateveo vähendamisega ( osade liinide sulgemisega) alates 1. oktoobrist.
Pukka sõnul taotles Edelaraudtee majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist täiendavat dotatsiooni 8 miljonit krooni, et mitte sulgeda rongiliine või tõsta piletihindu, kuid ministeeriumiga ei saavutatud kokkulepet.
Pukka sõnul on piletihindade tõstmine osaline lahendus, millega loodetakse puudujääki leevendada kuni ühe miljoni krooni võrra. Pukka sõnul ei saa piletihindu ka rohkem tõsta, sest veelgi suurem hinnatõus kahandaks reisijate arvu ning piletitulu hakkaks kokkuvõttes hoopis vähenema.
Pukka sõnul tuleb osa rongide remonditöödest lükata rahapuudusel järgmisse aastasse. Võimalik, et järgmisel aastal on olemasoleva veomahu teenindamiseks remondi läbinud rongikoosseise vähem kui praegu.
Edelaraudtee müügijuhi Annemari Oherdi sõnul on probleem selles, et pärast teatud kilomeetrite läbimist vajavad rongid remonti ja hooldust. Kui rahapuudusel ei ole võimalik ronge remontida, jäävad need seisma. Kui aga asendusronge pole võtta, võidakse mõned liinid sulgeda.
Kalvi Pukka hinnangul kaalutakse rongide vagunite arvu vähendamist, et tagada kõikide liinide säilimine.
Anne Oherdi sõnul käivad praegu veel läbirääkimised majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga täiendavate vahendite leidmiseks. Kui vähegi võimalik, jätkatakse reisijate teenindamist praeguses mahus. “Rongikoosseisude vähendamisest ja liinide sulgemisest kaotaksid kõik, nii Edelaraudtee, kellel on soov teenust osutada, kui ka reisijad, kellel on vaja liikumisvõimalust,” ütles Annemari Oherd Vooremaale.
Edelaraudtee taotles selleks aastaks 1,6 miljoni rongikilomeetri teenindamiseks riigilt dotatsiooni 143 miljonit krooni, riigieelarves nähti dotatsiooniks ette 135 miljonit.
Kalvi Pukka sõnul on riigi poolt eraldatav dotatsioon ühe rongikilomeetri kohta pidevalt vähenenud, kulud rongiliikluse korraldamiseks on aga kasvanud. “Kütuse hind on võrreldes eelmise aasta augustiga tõusnud 41 protsenti, mis suurendas kulusid kütusele üle 5 miljoni krooni,” tõi Pukka näite.
EVA KLAAS