Kindlasti on paljudele sõitjatele need mugavused otsustavaks teguriks valiku tegemisel, kas sõita bussi või rongiga.
Rongiga on mugavam reisida nii lastega peredel kui ka erivajadustega inimestel, kodust eemal tööl käijatel. Igatahes kasvab rongiga reisijate arv taas. Ometi on Aivo Vaske avaldanud Eesti Päevalehes arvamust, justkui oleks reisirongiliiklus mõttetu ja liiga kulukas. Tundub, et autor näeb üksnes külmi rahanumbreid ja jätab raudteetranspordi mitmed positiivsed tegurid, näiteks raudteetranspordi keskkonnasõbralikkuse ja sellega kaasneva puhtama elukeskkonna märkamata. Eriti tahaksin rõhutada rongisõidu ohutust ja stabiilsust. Kaob ära autotranspordile tüüpiline närviline ummikutes seismine, pole vaja karta libedust, lumetorme ega muid Eestimaa ekstreemseid ilmastikuolusid. Euroopa Liidu statistika järgi on raudteesõit 40 korda ohutum kui bussi- või autosõit maanteel.
Inimesest ja inimesele mõeldes
Siseministeeriumi andmed näitavad, et kui mullu juulis kaotas maanteedel elu 25 ja vigastada sai 328 inimest, siis tänavu politsei tõhusama kontrolli ja kaaskodanike kasvanud hoolivuse tõttu mõnevõrra vähem ? hukkunuid oli 12 ja vigastatuid 263 inimest. Siseminister Jüri Pihl nimetas sellist langustrendi ühes Postimehe arvamusloos esimeseks oluliseks lahinguvõiduks üha jätkuvas liiklussõjas. Selle sõja lõpp on aga veel kaugel, sest mullu hukkus Eesti teedel toimunud liiklusõnnetustes miljoni elaniku kohta ikkagi kolm korda rohkem inimesi kui Rootsis ja peaaegu kaks korda rohkem kui Euroopa Liidu maades keskmiselt.
Eriti ohtlikud on meie põhimaanteed, mis moodustavad vaid 3% kogu teedevõrgust, kuid just seal toimub viiendik õnnetustest ja hukkub ligi pool kõigist liiklusõnnetuste ohvritest. Sõidukiiruste kasvuga satuvad üha suuremasse ohtu põhimaanteedel liikuvad jalakäijad ja jalgratturid. Avariilisus on kõrgeim Tallinna-Narva maanteel, Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Järva maakonnas ja Tallinna ringteel.
Igal aastal Eestis toimunud liiklusõnnetuste kogukahju ulatub mitme miljardi kroonini. Sellest poole moodustavad inimelu kaotusest tingitud kahjud, kolmandiku varakahjud, lisaks tekib oht elustiku mitmekesisusele ning mõjutatakse loomade elutingimusi. Üldse on autotranspordi näol tegemist suure saasteallikaga. Raskemetallide, naftasaaduste ja olmejäätmetega saastuvad teeäärne pinnas ja vesi; tekib tolmu ja müra. Intensiivse liiklusega ristmikel on õhus CO üleküllus, mis põhjustab seal viibivate jalakäijate organismis hapnikuvaeguse ja ohustab nende tervist.
Mitte ainult rahast
Eelpool öeldust lähtudes oleks loomulik, kui reisirongiliiklus muutukse tihedamaks. Sõiduajad peaksid vastama reisijate vajadustele, mitte lähtuma sellest, kuidas õnnestub reisironge kaubarongide liiklusgraafiku vahele lükkida. Rohkem peaks sõitma selliseid ronge, mis peatuvad ka väiksemates jaamades nagu Pedja, Tabivere, Peedu või Palupera.
Meenuvad mõne aasta tagused reisirongide kärped. Osa endistest liinidest on küll pärast pikki vaidlusi ja asjaajamisi taastatud, kuid ka inimeste ootused on kasvanud. Miks küll tundub mulle, et ühel võimuerakondadest on jätkuv kirglik soov reisirongiliiklusse jäiselt suhtuda? Seda suhtumist põhjendades väidetakse, et ronge kasutavat suhteliselt vähe reisijaid. Aga miks see nii on? Ehk on rongiliiklus liiga harv, kehvasti korraldatud, pole piisavalt paindlik ja kättesaadav? Jõgeva maavanema idee võtta kasutusele rööbasbussid vajab kindlasti elluviimist. Kui meil Eestis oleksid korralikud, kaasaegsed rongid ja rööbasbussid, tuleksid ka reisijad. Nad on ootel, pole kusagile kadunud.
Praegu pole meil täiuslikku analüüsi selle kohta, kui palju läheks maksma maanteede ja raudtee ehitus, nende remont ja hooldus, kui palju kulust peaks katma reisija või autoomanik, kui palju riik koos Euroopa toetusrahadega. See analüüs peaks kindlasti sisaldama liiklusõnnetustes vigastatute ravi- ja rehabilitatsioonikulusid, töövõimetuspensione, kaotatud töö- või puhkeaega ja saamata jäänud tulu. Analüüs peab meid tooma arusaamisele, mida üks või teine tulevikustsenaarium tooks kaasa meie inimestele, majandusele, keskkonnale, riigikaitsele jne, kokkuvõtteks ? meile kui riigile. Analüüsigem, arutagem!
MAI TREIAL,
Riigikogu liige, Eestimaa Rahvaliit
