Läinud nädalavahetus viis mind nii Sadukülla kui ka Avinurme. Mõlemad võrdlemisi õnnetud, sest jäävad valdade nurkadesse, kus neid just kui ei märgatagi. Kuid kevade saabudes tasub just neis samades pisikestes äärenurkades käia. Sest lisaks äärmiselt sõbralikule vastuvõtule saab Avinurmes tutvuda põneva raudtee ja loomulikult Puiduaidaga. Viimane, muide, oli teatrifestivali külastajate seas nõnda populaarne, et seda käidi lausa mitmekesi vaatamas.
Sadukülas tasub läbi astuda rahvamajast, mis, nagu ikka, on koht, kus lisaks üritustele arutatakse päevakajalistel teemadel, vahetatakse mõtteid, tehakse näputööd ja käiakse koos. Veel enne, kui näpud suve lõpuni päris mulda pistetakse. Rääkimata sellest, et nüüd saab värskelt puhtaks tehtud platsil ka korvpalli mängida.
Tihti unustame igapäevatoimetuste sees ära meie lähedal (või ka veidi kaugemal) olevad paigad, kus elu liigub hoopis teist rada ning inimesed on rõõmsad, sest puudub pidev kiirustamine. Seega, keerake autoninad nädalavahetusel just neisse nurgatagustesse paikadesse ja tutvuge kohaliku eluga.
KERTTU-KADI VANAMB
