Rohkem märkamist ja rääkimist

Läinud aastal sooritas Eestis enesetapu 196 inimest, nendest 156 olid mehed. Number on hirmutav, sest isegi üks liialt vara lõppenud elu on liiga palju. Seda hirmsam on asjaolu, et enim lõpetavad oma elu 55–60-aastased ja noored mehed. Paar aastat tagasi oli 40 protsenti noorte meeste surma põhjustest just suitsiid.


Ühiskonnas, kus endiselt vohavad valehäbi, hirm, kulunud arusaamad ja teineteisele haiget tegemine, on suitsiidist rääkimine vaka all, sest kardetakse teiste arvamust või ei osata muredega kuhugi pöörduda. Vaimse tervise teemadel rääkimine on endiselt tabu ja niigi vaiksel eestlasel on end raske avada. Tihti arvatakse, et vaimse tervisega seotud probleemid polegi kes teab mis probleemid, kuid just sellest võivad alguse saada teisedki mured.

Selle asemel, et hurjutada teist halbade mõtete pärast, tasub rohkem keskenduda kõrvalseisja kuulamisele. Mitte kuulmisele, vaid kuulamisele. Ja isegi, kui ei oska kohe head nõu anda, siis kas või lihtsalt toeks olemine aitab raskusest üle saada. Ning kui olukord muutub hullemaks, saab abi ka tasuta. Mitte keegi ei tohi jääda oma murede ja hirmudega üksi.

Elul on kombeks kaikaid kodaraisse visata. Ja kõigega ei peagi üksi hakkama saama. Siinkohal aitab ühiskonda kuulamis- ja aitamisoskuse arendamine, kus abivajajatest ei minda ringiga mööda ega kiusata probleemide pärast. Liiatigi ei lööda maaslamajat. Selle asemel aidatakse ja küsitakse, kuidas läheb.

blog comments powered by Disqus