Rohkem ettevõtlikku meelt ja ettevõtlust

Praeguste majandusuudiste kontekstis tuli mulle meelde paari aasta tagune lugu. Üks hea tuttav tahtis endale kaminat. Et tegemist oli ehitusbuumi kõrgajaga, oli tal pottseppa väga keeruline leida. Aga läks õnneks ja meistrimees alustas tööd.

 

Kui jõudis kätte töö üleandmise aeg, märkas tellija, et töö on kuidagi karvane. Midagi oli viltu ühes kui teises kohas. Mõistagi palus peremees pottseppa, et ole hea mees ja tee asjad korda. Viimane aga vihastas, viskas kellu sõna otseses mõttes vastu põrandat, ütles: kui sa nii tark oled, tee ise lõpuni, ja kõndis minema. Lahkus nii, et isegi raha tehtud töö eest ei küsinud. Ühmas vaid, et tal juba mitu uut tööd ootab. 

Lust ja lillepidu ei kesta igavesti

Küllap on paljudele taoline olukord ühe või teise valdkonna eripäradega tuttav. Selge on see, et olukord, kus majandus kasvab hüpetega 11-12  protsenti ja töö otsib töömehi taga, ei saa kesta igavesti. Taolises olukorras ei kuula eriti keegi manitsusi ega soovitusi mõelda homse peale. On tunne, et lust ja lillepidu kestavad igavesti.

Praegu aga näib, et ajakirjandus on pöördunud jälle teise äärmusse ning käib võistlus, kes majanduse olukorda kõige süngemates toonides kirjeldada oskab. Taolistest turbulentsetest hoiakutest tuleb muidugi aru saada, sest meie rahva kogemus turumajandusest on imeõhuke.

Kõigepealt tuleb öelda, et majanduskasvu aeglustumine on täiesti tavaline nähtus. Mitte midagi hullu pole juhtunud. Rahandusministeerium prognoosib, et käesoleval aastal kasvab Eesti majandus 3,7 protsenti ja see on iseenesest hea number.

Tõsi on see, et mitmed majandusvaldkonnad (nagu näiteks ehitus, kinnisvaraarendus, teeninduse ja kaubanduse mõned harud) ja avalik sektor peavad tõsiselt oma tegevust analüüsima.

Minu arvates on positiivne asjaolu, et rahandusministeerium julgeb tunnistada varasema prognoosi vigu ning ütleb avalikult ja demokraatlikule riigile kohaselt, et riigieelarve täitumisega prognoositud mahus võib tulla probleeme. 

Ükski töökoht pole igavene

Eesti riigi range eelarvepoliitika ja tasakaalus eelarve on märksõnad, mis on meie riigi majanduse hea käekäigu eest seisnud. Ausate ja usaldusväärsetena tuntakse meid ka Euroopa Liidu ja maailma majandus- ning rahandusorganisatsioonides. Nii peabki see olema ja jääma ning loodan, et oma eelarve kärpimine ei käi üle jõu ühelgi ministeeriumil. Selge on, et õigusriigile kohaselt ei vähenda keegi pensione, toetusi ja riigieelarveliste asutuste palkasid.

Praegu, mõnevõrra jaheneva majanduskliima tingimustes on hea ja vajalik hoolitseda majanduse edasise arengu eest. Nüüd on selleteemalised arutelud ilmselt ausamad ja selgemad, sest näeme, et ükski töökoht pole igavene, et sotsiaalrahad ei kuku sülle ise-enesest, et vaid laenamine ei saa olla elu sisu. Käes on tõsiste, tulevikku vaatavate arutelude ja otsuste aeg.

Riigi usaldusväärsusest ja range eelarvepoliitika vajadusest oli juba eespool juttu. See ongi esmatähtis. Reformierakond on algatanud ja teinud ettepanekuid, mis jõustudes loovad veelgi parema keskkonna ettevõtlusega tegelemiseks. Meie põhimõte peab jätkuvalt olema: rohkem ettevõtlust! 

Uus tööturu reform

Tänaseks on uuendatud ettevõtete tulumaksusüsteemi ja muudetud see investeerimiseks veelgi soodsamaks. 2009. aastast hakkab kehtima eraisikute väärtpaberiinvesteeringuid soodustav eelnõu

Tahame või mitte, kuid edasise majandusarengu ning nii kogu ühiskonna jõukuse huvides on uus tööturu reform. Peame tunnistama Euroopa Komisjoni, IMFi, Maailmapanga ja OECD märkusi, et Eestil on ees rasked ajad, kui me ei moderniseeri ja ei tee oma tööturgu paindlikumaks. Loodan, et nüüd saame ka nendel teemadel rahulikumalt rääkida.

Reformierakonna välja käidud initsiatiivi “Eesti ettevõtluse keskuseks!” peamiseks teemaks on investeeringute jätkuv juurdemeelitamine ning seda just majandusharudesse, mis oleksid konkurentsijõulised ja suudaksid ka head palka maksta.

Juba eespool loetletud reformid on selleks hädavajalikud. Tööturureformist rääkides tuleb kindlasti rõhutada, et selle hulka kuulub ka koolitus ja ümberõpe, haridussüsteemi parendamine ja elukestva õppe toetamine. Muudatused majandusstruktuuris on paratamatud, et nendega hästi toime tulla, on vaja palju õppida ja vajadusel ka ümber õppida. 

Saneerimismenetlus tuleb

Mõningaid näiteid veel. Justiitsministeerium kavandab seadusemuudatusi, mis võimaldavad ajutistesse raskustesse sattunud ettevõtetel ellu jääda tervendus- ehk saneerimismenetluse abil. Alati ei pea asi pankrotini minema. Majanduse seisukohalt on oluline, et ettevõte tegutseks, et töötajad saaksid palka ja riigimaksud laekuksid.

On väga oluline, et ka tagasihoidlikumate majandusarengu näitajate juures kasvaks meie inimeste tahe tegelda ettevõtlusega ja et välisinvestorite raha jõuaks jätkuvalt Eestisse. Riigi ülesanne on hoida ja arendada soodsat ettevõtluskeskkonda. Rohkem ettevõtlust tähendab paremat elu kõigile.

URMAS KLAAS,

Riigikogu majanduskomisjoni esimees,

Reformierakond

blog comments powered by Disqus