Põltsamaal peetud konverentsil “Uus energia ja kodaniku kasu” tutvustati nüüdisaegseid puidu- ja gaasiküttel töötavaid koostootmisseadmeid, mis saavad ka täiesti autonoomselt hakkama, kuid võiksid olla ühendatud välisesse elektrivõrku.
Elektrivõrku ühendamine on kasulik ajal, kui seadet hooldatakse, ning ka siis, kui elektrienergiat toodetakse rohkem, kui seda kohapeal tarbitakse.
Hakkepuidul töötava seadmena nõutakse sellel koostootmisjaamal ka tarbevee olemasolu. Seadme tööd on võimalik jälgida interneti vahendusel, aga ka mobiiltelefoni kaudu. Suurema hulga elektrienergia tootmiseks võib töösse rakendada ka mitmeid paralleelselt töötavaid koostootmisseadmeid. Eestis on ette valmistamisel projekt, kus samasse kohta paigaldatakse 22 koostootmisseadet, mis on omavahel ühendatud.
Töötab puiduhakkel
Kui koostootmisseade töötab täisvõimsusel, tarbib see 4,5 kuupmeetrit puiduhaket ööpäevas ehk ca 135-140 kuupmeetrit puiduhaket kuus. Soovitavalt tuleks selles seadmes kasutada haket, mille niiskus oleks vahemikus 10-18 protsenti. Kui aasta seisnud puu niiskus langeb umbes 25 protsendile, siis edasine niiskuse langus saavutatakse seadme juures olevas hoidlas. Seadme tekitatud kuum õhk juhitakse hakkehoidlasse ja seal langeb hakkepuidu niiskus kahe ööpäeva jooksul nõutud tasemele. Sellest hakkest omakorda üks-kaks protsenti väljub seadmest biosöena, mille kokku pressimisel saab valmistada grillsütt.
Firma Green Fuel Energy OÜ Eesti poolse juhtiva parnteri Sander Saati sõnul on koostootmisseade Eestisse väga sobilik seetõttu, et meil on väga palju puiduhakke tooret. Eesti metsadest tuleks tuua igal aastal välja kolmandiku võrra rohkem puitu. Erinevalt kateldest, eeldab koostootmisseade parema kvaliteediga puiduhakke kasutamist. Praegu maksab puiduhake üheksa kuni kümme eurot kuupmeeter.
Koostootmisseaade töötab selliselt, et puiduhake jõuab põlemiskambrisse, kus see gaasistatakse 1000kraadise temperatuuri juures hapnikuvabas keskkonnas. Hakke põlemisel tekib puugaas, mis suunatakse läbi soojusvahetite sisepõlemismootorisse. See paneb tööle generaatori. Sisepõlemismootori näol on tegemist puugaasil töötamiseks ümber seadistatud diiselmootoriga. Puidu gaasistamisel ei teki vingugaasi, mistõttu koostootmisseadet võib nimetada rohelise energia allikaks. Kogu koostootmisseadmes toimivat protsessi juhib elektroonika. Seadme töölerakendamine võtab aega 10-15 minutit. Selline seade vajab väga vähe hooldust, umbes neli kuni kuus tundi kuus.
Koostootmisseade peab asuma katuse all, et vihm ja lumi peale ei sajaks. Seadet täiustatakse pidevalt ja kõik edukaks osutunud täiustused viiakse kohe tootmises olevatesse seadmetesse. Sellist koostootmisseadet toodetakse alates 2009. aastast ja selle aja jooksul pole nende seadmetega probleeme ette tulnud.
Kütab 32 ridaelamuboksi
Soomes Oulus kasutatakse koostootmisseadet 32 ühekorruselise ridaelamuboksi kütmiseks. Seade asub ridaelamu keskel ja on täiesti müra- ning saastevaba.
Üks koostootmisseade suudab kütta kuni 3000 ruutmeetri suuruse pinnaga elamu. Seadme maksumus on vahemikus 250 000-280 000 eurot. Tootja lubab, et seadme elueaks on kakskümmend aastat.
Miks Juha Sipilä koostootmisseadmeid arendas
Esimene puugaasil töötav koostootmisseade ehitati juba 1839. aastal. Euroopa Liidus käib kaasaegse koostootmisseadmega kaasas nõue, et see peab vastama CE energiamärgisele. Ringi liikudes, erinevatel messidel ja rohelise energiaga seotud sündmustel viibides sai Saat teada, et maailmas on ligikaudu 40 töörühma püüdnud puidu gaasistamist rohelise energia tootmisse rakendada, kuid vaid neljal on see õnnestunud. Üks neist on ettevõte Volter, mille asutas Soome praegune peaminister Juha Sipilä.
1998. aastal müüs Juha Sipilä talle kuulunud energeetikatööstuse, ostis endale ilusa talumaja ja asus sinna elama. Talu juurde kuuluvad ka põllud ja metsad. Paraku polnud selles talus elektrivoolu. Kui ta uuris, kui palju läheks maksma elektriliini väljaehitamine taluni, oleks see investeering osutunud sama suureks kui kogu kompleksi ostmine. Ta alustas energia tootmisega oma talus päikesepaneelide ja tuulegeneraatori abiga. Paraku ei taga sellised seadmed stabiilset elektrienergiaga varustamist.
Tegelikult oli Sipiläl talus olemas ka diiselgeneraator, ent rohelise mõtteviisiga inimesena ta sellega ei rahuldunud. Esimene puidugaasi seade, mille Juha Sipilä ehitas, ei hakanud siiski talule elektrit tootma, vaid pani liikuma hoopis auto. Sealt arenes edasi idee hakata puidugaasil töötava seadme abil tootma talule elektri- ja soojusenergiat. Idee rakendus edukalt praktikasse.
Sipilä võttis endale appi tehnikaülikooli haridusega inseneri Jarno Haapakoski. Firma Volter, mis asus tegutsema Haapakoski eestvedamisel, hakkas koostootmisseadmeid arendama. Praeguseks välja jõutud seadmeni GFE45, mis on tunnistatud parimaks kogu maailmas.
Koostootmisseade GFE45
*4,8 meetrit pikk
*1,2 meetrit lai
*2,5 meetrit kõrge
*Kaalub 4,5 tonni
*Toodab 40 KW elektrienergiat ja 120 KW soojusenergiat
*Sellest 100 KW on veepõhine ja 20 KW õhupõhine
*Seadmest väljuva sooja vee temperatuur on 85-90 kraadi
*Seadmesse tagasi jõudva küttevee temperatuur on 65 kraadi
*On olemas ka avariijahuti, mis vajalik suvel küttevee jahutamiseks
*Energia väljundvõimuses on 30-100 protsenti.
TOOMAS REINPÕLD
