Suvi ja soojad ilmad toovad üha rohkem inimesi rõdudele ja terrassidele aega veetma. Rõdul askeldades on aga oluline järgida maja sisekorraeeskirju ning seadustes sätestatut, et vältida konflikte naabritega.
Kevade saabudes algab kauaoodatud grillihooaeg. Paljude arvates on grillimine ohutu tegevus, mida võib aiaplatsi puudumisel edukalt ka kortermaja rõdul harrastada. Lisaks sellele, et grillimise käigus eralduv suitsupilv on naabritele ebameeldiv, on see tegevus tuleohutusnõudeid silmas pidades rõdul ebaseaduslik.
Omanik vastutab tuleohutuse eest
Päästeseaduse kohaselt peab ehitise või territooriumi omanik vastutama oma valdustes ka tuleohutuse eest. Sellegipoolest saab Päästeameti andmeil igal aastal grillimise tõttu alguse paarkümmend tulekahju. Tuleb nentida, et lahtise tule kasutamine nii hoones kui rõdul on igal juhul tuleohtlik ning ohufaktoriks on ka tuul, mis võib sädemeid kanda nii grillija korterisse kui ka naabrite juurde.
Praktikas on siiski paljud kortermajaelanikud veendunud, et grillimine on ohutu tegevus ning väidavad sündmuskohale saabunud päästetöötajatele või korrakaitsjatele, et sellisel moel on lubatud rõdul toitu valmistada.
Rõdul grillimine pole lubatud
Tegelikult on siseministri määrusega sätestatud, et tahkekütusel või küttegaasil töötava grilliseadme või muu samalaadse seadme kasutamise koht peab paiknema tasasel pinnal väljaspool hoonet. Seejuures on grilliseadme ohutu kaugus hoonest määruse järgi vähemalt viie meetrit, kui tegemist on tahkekütusel töötava seadmega, kus hõõguvat sütt valmistatakse lahtise leegiga. Kui grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, tuleb tahkkütusel töötav grilliseade paigutada hoonest vähemalt kahe meetri kaugusele.
Et rõdu on hoone osa, siis järelikult pole seal grillimine lubatud ja päästeameti inspektoritel on õigus selle eest elanikke trahvida. Tuleohutusnõuete rikkumise eest võib rahaline karistus füüsilisele isikule olla kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot.
Kindlasti tuleb lisaks eeltoodud määrusele järgida ka maja sisekorraeeskirju, sest sageli on grillimisega seonduv lahti kirjutatud maja heakorrareeglites. Viimaste rikkumise eest ei pruugi küll trahvi saada, kuid kannatada võivad heanaaberlikud suhted. Näiteks võib grillimisel tekkiv suits kaaselanikke häirida, mistõttu on kortermaja või ridaelamu rõdul grillijal oht kokku puutuda politsei või päästetöötajatega, kelle naabrid on ohutuse mõttes välja kutsunud.
Rõdutaimed võivad tekitada pahandust
Lisaks rõdul grillimisele võib kortermaja elanikke häirida ka suuremat sorti lilleaed, mis vägisi naabrite juurest mujale laienema kipub. Heanaaberlike suhete hoidmiseks tuleb efektseid ja privaatsust suurendavaid ronitaimi reeglipäraselt tagasi lõigata. Korrusmajade seintel võib sageli märgata ka vohavat väänkasvude vaipa, mis on küll kaunis vaadata, kuid kahjustab fassaadi. Kiirelt kasvav metsviinapuu kinnitub kõvasti seina külge ning murendab maja katvat krohvi.
Kindlasti häirib alumisi naabreid ka lillepottidest läbi nirisev lillekastmisvesi või alla kukkuvad lehed. Otstarbekam on kinnitada potid piirdest sissepoole ja puhastada regulaarselt põrandat. Ohuks on ka kõvem tuul, mis võib endaga kaasa haarata nii mõnegi lille, taime või koguni lillekasti. Seda tasub kindlasti ennetada ning suurema tuule saabudes ohtlikud asjad rõdult ära korjata, sest tekkinud kahjude eest vastutab rõdult lendu läinud esemete omanik.
MAIKO KALVET,
D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liige
