RMK uus struktuur eraldab avalikud huvid ärihuvidest

Muudatuste ajendiks on vajadus pöörata enam tähelepanu metsa kasvatamise pikaajalistele  eesmärkidele ning muuta RMK tegevus efektiivsemaks ja läbipaistvamaks, teatas ettevõtte pressiesindaja.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul lähtuvad kavandatavad muudatused vajadusest eraldada selgelt riigimetsa majandamisega seotud avalikud huvid ärihuvidest. ?Riigimetsa majandamisest saadav tulu riigikassasse on oluline, ent sama oluline on metsamajanduslike tööde planeerimise sõltumatus lühiajalistest ärihuvidest. Suurenema peab RMK kontroll metsamajanduslike tööde planeerimise ja teostamise üle, samuti on oluline pöörata enam tähelepanu metsa teistele kasutusvõimalustele peale puidu tootmise,? selgitas Kallas.

Uue struktuuri kohaselt hakkavad RMKle pandud ülesandeid täitma kolm üksust: metsa haldamise, metsa majandamise ja puidu turustamise üksus. RMK juhatuse esimehe sõnul tähendab uus struktuur lihtsustatult seda, et metsa haldamise üksus peab arvestust Eesti riigimetsa varu üle ning ütleb, mida ja kui palju võib raiuda ning istutada, metsa majandamise üksus teostab kõik vajalikud tööd ning puidu turustamisega tegelev üksus vastutab puidu müügi ja tootearenduse eest.

Praegusele struktuurile heitis Aigar Kallas ette huvide konflikti metsakasvatuse pikaajaliste ja lühiajaliste eesmärkide osas. ?Probleemiks praeguse struktuuri juures on suutmatus piisavalt jälgida ja suunata metsakasutuse mahtu, millele on viidanud ka riigikontroll ja välisaudiitorid. Metsakasvatuslikke töid ei tehta vajalikul määral ning kavandatud ja teostatud raiete mahud on puuliigiti erinevad,? tõi Kallas välja.

Samuti nimetas Kallas praeguse töökorralduse probleemiks vähest tööviljakust metsatööde korraldamisel. ?Võrreldes naaberriikidega ? näiteks Soome või Lätiga ?

tegeleb RMK-s metsatööde korraldamisega 3-4 korda enam juhte, samas valitseb metsas suur töökäte puudus.?

Reedel nõukogu poolt heaks kiidetud struktuurimuudatuste tulemusel ei vähene töökohtade arv RMKs, küll aga toimub ümberkorraldus nende sisus. ?Väheneb oluliselt metsamajandusega seotud halduspersonali arv ning suureneb oskustööliste osakaal,? selgitas Kallas. RMKs töötab täna ligi 1100 inimest, otseselt metsamajandusega on nendest seotud 900 inimest. ?Metsa majandamisega tegelevat halduspersonali plaanime seniselt 550-lt inimeselt vähendada poole võrra, kuid kõikidele vabanevatele töötajatele teeb RMK pakkumise uueneva struktuuriga organisatsioonis jätkata. Ükski täna RMK-s oskustöölisena töötav inimene oma töökoha pärast muretsema ei pea, senisele 332-le kohale loome hoopis lisa.?

Uue struktuuri toimimahakkamisele eelneb aprillini vältav pilootprojekt, mille käigus testitakse kavandatavat töökorraldust seitsme metskonna territooriumil Kirde-Eestis. Pilootprojekti tulemustest lähtuvalt täpsustatakse vajalike töökohtade arv uues struktuuris. Täismahus plaanib RMK juhatus uue struktuuri tööle rakendada alates 1. juulist 2008.

Eesootavad muudatused ei vähenda mingilgi moel RMK poolt pakutavaid igaühe õigusel põhinevaid metsapuhkuse võimalusi, nende jätkuvasse arendamisse plaanitakse suunata senisest enam ressursse.

RMK on Metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38 protsenti Eesti metsadest.
Vooremaa

blog comments powered by Disqus