Eelkõige keskendub alanud projekt metsakasutuse poolele. Pilootprojekti käigus loodetakse saada selgus, kui suurt hulka tööjõudu on tarvis vajalike tööde tegemiseks ja millised on kahe struktuuriüksuse vahelised puutepunktid, st kus lõpeb ühe ja algab teise vastutusala. Aprilliks tehakse vahekokkuvõtted, tulemusi hakatakse laiendama ka teistele töödele ja ülejäänud organisatsioonile. Kõigest sellest rääkisime lähemalt RMK peadirektori Aigar Kallasega.
Miks jätsite maha oma tulusa töökoha erafirmas ja otsustasite kandideerida RMK peadirektoriks, kui korra oli Teid juba sellelt kohalt 2003. aasta detsembris lahkuma sunnitud?
Mul jäi töö lõpetamata, mingit muud põhjust ei ole.
RMKs tulnuks juba eelmisel peadirektoril inimesi koondada, aga puidu hinnad olid nii kõrged, et koondamistega sai viivitada. Minuni on jõudnud info, et RMKs tuleb peagi konstateerida fakti iga kolmanda töötaja koondamisest. Vastab see tõele, et umbes 500 inimest jääb riigimetsanduses peagi töötuks?
?Kolmeks loe? väljend on pärit sellest ajast, kui 2003. aastal sai plaane tehtud, kuidas RMKd üldse edasi arendada. Tol ajal hindasime sedagi, kui suur võiks üldse tööjõuvajadus olla. Arvestuslikult olnuks võimalik tollased tööd ära teha kolmandikuga olemasolevast haldustöötajate arvust.
Praegu nii ei saa öelda. Meie eesmärk on tööd ümber korraldada, mitte inimesi koondada, ja ideaalis leida kõikidele rakendus metsasektoris. Meie probleem on, et metsa ei jätku piisavalt inimesi tööle, mitte vastupidi. Juhtimise korraldamiseks pole nii palju inimesi tarvis. Töötegijaid on alati tarvis, aga kas inimesed on nõus endas nii palju kompromisse tegema, et panevad lipsu varna ja võtavad sae kätte? Kartus 500 inimese töötajäämisest on kindlasti põhjendamatu.
Reformidest rääkides ? millega kõigepealt alustate?
Eelkõige tuleb vaadata ikka põhitegevust ehk metsakasvatust ja -kasutust. Praegu on astutud ka organisatsioonisisese finantsteenuse korraldamise osas teatud samme, mis paratamatult päädisid koondamistega. Tõsiasi on, et praegusest 77 finantsööd tegevast töötajast jätkab 36, ümberkorralduste aluseks töökoormuste ühtlustamine. Mis puudutab metsandust, siis pole üldse õige arutada teemal, milline olemasoleva struktuuri tasanditest ära kaob või millisel tasandil üksusi ? metskondi või regioone ? vähemaks jääb.
Esialgu on tehtud üks põhimõtteline otsus ? metsakasvatuslike otsuste tegemist ja metsatööde läbiviimist saavad edaspidi korraldama erinevad inimesed. Organisatsioonis luuakse kaks erinevat juhtimisahelat ja selleks kohandatakse sobivad struktuurid. Kui palju saab olema inimesi ühe otsuse tegemise või teise otsuse elluviimise juures, on hetkel ennatlik öelda. Samuti ei ole veel selge, millised inimesed jätkavad ühes või teises ametis.
Ideaalis saab olema nii, et kui oleme struktuuri testinud, siis täidame selles ka kõik kohad. Nagu näitab ka pilootprojektide korraldus ? kaasatud on kõigi tasandite töötajaid ? positsioon tänases struktuuris ei ole määravaks uues struktuuris töökoha leidmisel.
Milles seisneb kasvatusliku ja kasutusliku poole lahkuviimisest saadav kasu, kui aprillist juulini ehk ajal, kui kasutusel pole midagi teha (raierahu), saaks tööd pakkuda just kasvatuslik pool (istutamine)?
Me tahame eraldada metsakasvatuslike otsuste tegemise metsas töö tegemisest. Praegu on suurem osa töötajaskonnast seotud kasutusega. Piir jookseb otsuse tegemise ja otsuse elluviimise vahel.
Mis puudutab metsanduse praktilist poolt ja sesoonsuse aspekti, siis tahes või tahtmata tuleb sellega tegelda. Inimene on suuteline mistahes masinat või töövahendit vastavalt aastaajale ka vahetama. Eeldame mingil määral universaalsust. Töölise tasandil probleemi ei teki, küllalt pikaks on võimalik venitada raieperioodi ja küllalt sarnaselt on võimalik käsitleda ka erinevaid raieid. Kindlasti mingisugust spetsialiseerumist tuleb, kindlasti tekib ka mingeid auke. Aga midagi pole ka valesti, kui inimene 12 kuust kuu aega puhkab. Seda näeb seadus ette. Midagi pole ka lahti, kui kuu aega on töötaja näiteks koolitusel või tegeleb tehnika hooldamisega.
Enamik lõppraietest, pakun et lausa kuni 95 protsenti, tehakse masinatega. Kui palju näete üldse võimalusi raiebrigaadidele?
Harvendusraietest tehakse pool inimtööjõuga. Küsimus on, kas inimtööjõudu üldse on kusagilt võtta. Paljuski on harvesteride võidukäik tingitud sellest, et inimesi pole kusagilt võtta, sest inimesed pole tahtnud enam metsa minna. Meie poolt pole kindlasti mehhaanilist vahetegemist, meid huvitab kvaliteetne tulemus ja selle eest oleme nõus maksma. Mingid raied eeldavad inimtööjõu kasutamist, mingid ei eelda. Kus täpselt piir hakkab jooksma, on raske öelda. Loomulike protsesside vastu muidugi ei saa ja kui inimesed ikka ei taha metsas töötada, siis pole midagi teha.
Kui palju metskondi eelseisva reformi käigus liidetakse?
Püüame vaadata struktuuri tervikuna, mitte lähtuda üksuste arvust. Ajaloolise lähenemise põhimõte on seni olnudki struktuuriüksustest lähtumine.
Meie põhimõte on lahutada otsuse tegemine otsuse elluviimisest ja see eeldab, et kogu struktuur tervikuna tuleb läbi vaadata Pigem on küsimus selles, et millised rollid ja millised osad struktuuriüksustest võiksid neid rolle täita. Selge on, et samasse struktuuriüksusse samad rollid enam ei jää.
Nii et sellest, kas metskond üldse alles jääb, on praegu vara rääkida.
Jah. Fakt on, et metsaülem praeguses tähenduses kohapealse juhina, langi suhtes otsuse tegijana jääb kindlasti alles. Millise tiitliga, kas struktuuriüksuse juhina või ise töötajana, olles struktuuriüksuses ? see on otsustamata.
Alustame jaanuaris pilootprojektiga Kirde-Eestis, kus oleme seitsme metskonna territooriumil tekitanud kaks erinevat struktuuri. Katsetame seda, kui suurt hulka tööjõudu on tarvis, et vajalikud tööd ära teha. Samuti sedagi, millised on kahe struktuuriüksuse vahelised puutepunktid, st kus lõpeb ühe ja algab teise vastutusala. Pärast seda, kui pilootprojekt on testitud, on selge, milline on RMK kui terviku tööjõuvajadus.
Kui kaua pilootprojekt kestab ja kuidas uusi struktuuriüksusi nimetatakse?
Pilootprojekt kestab neli kuud. Uued üksused on metsakasutuse ja metsakasvatuse struktuuriüksused. Eelkõige keskendub jaanuaris algav projekt metsakasutuse poolele. Aprilliks ootame reaalseid tulemusi, mida hakkame laiendama ka teistele töödele ja ülejäänud organisatsioonile terve struktuuri läbimõtlemiseks ja ellurakendamiseks.
Millal ülejäänud regioonides muutused tulevad?
Kohe, kui esimesed tulemused käes. Kasutame ära kevadperioodi, katsetamaks erinevaid lahendusi. Läbi on vaja mõelda koostöö partneritega, testida infotehnoloogilisi lahendusi. Kui see on tehtud, kasutame teist kvartalit vajalikeks ettevalmistusteks ja uuele põhiliste metsatööde hooajale läheme kogu organisatsiooniga uue struktuuriga. Püüame küllalt kiiresti neid asju teha, sest mida kauem inimesi teadmatuses ja ebakindlas olekus hoida, seda hullem. Paratamatult kannatab ka meie töö tulemuslikkus. Samas tahame langetada võimalikult enam praktikas läbi katsetatud otsuseid.
Mis saab RMK puhkemajanduse osast? See on eraettevõtjatele seni kõige suuremaks pinnuks silmas olnud, sest riik pakkuvat kõlvatut konkurentsi.
RMK on oma tegevused põhiliselt keskendanud igaüheõigusele tuginevale puhkemajandusele ehk siis matkarajad, lõkkeplatsid, loodushariduskeskused, näitused, väljapanekud, koolilastele või ka õpetajatele pakutavad programmid. Ühtki nendest tegevustest ei saa kõlvatu konkurentsina käsitleda, pigem on tegemist ikka võimaluste loomisega eraettevõtetele.
Eks pinnuks olid silmas ikka korralikud renoveeritud puhkemajad, kus ööbimisteenust pakuti.
Mis puudutab puhkemajade osa ja tasuliste teenuste pakkumist, siis praegu on alles ainult viis taoliselt tegutsevat maja. Juhatus on teinud ettepaneku liita nende majade tegevus RMK igaüheõiguse kontseptsiooniga ning muuta need kas looduskeskusteks või matkamajadeks. Ettevalmistustöö juba käib ja usun, et saame juba aasta alul RMK nõukogule sellesisulise detailse ettepaneku teha.
Nii et mingit erastamist RMK puhkemajanduse osakonnas ei tule?
Ei ole küll sellist plaani.
Kui palju kavatseb RMK 2008. aastal raieid suurendada?
RMK nõukogu kiitis mõne nädala eest heaks RMK eelarveprojekti ja selles on kirjas, et raiemahud suurenevad tänavusega võrreldes 12 protsendi võrra. Raiemahtude kasv tuleneb seadusemuudatusest; tähtsam on minu arvates siiski see et eelarveprojekti järgi on kinnitatud ka kõikide teiste metsakasvatuslike tööde mahu suurenemine. RMKl tuleb rohkem tööd teha ja seoses ümberkorraldustega saame inimestele tööd pakkuda ning metsas olukorda paremaks muuta.
Metsa istutatakse käesoleva aasta mahust viis protsenti enam. Olulised on ka valgustus- ja harvendusraiete mahud, mis samuti 12 protsendi võrra suurenevad, teede hooldamisse pannakse kolmandiku võrra rohkem raha, teede ja metsaparandussüsteemide rekonstrueerimisse pannakse tuleval aastal 60 protsenti rohkem raha kui tänavu.
Kas RMK-l on ka üleküpsenud lehtpuumetsa, mis tuleks maha võtta, muidu mädaneb see lihtsalt ära?
Kindlasti on. Aga peaasjalikult paikneb raieringi mõistes üleküpsenud mets kaitstavatel territooriumidel, seal ongi metsa ülesanne pigem looduse hoidmine ja sellega inimese ja looduse vahelise tasakaalu otsimine. RMK 800 000 ha metsamaast on ainult veidi üle 500 000 ha tulundusmets.
Suvel saatis RMK nõukogu avalikkusele väga selge signaali ? RMK on riigimetsa kehv peremees. Kas on oodata vähemalt osa riigimetsa erastamist, et parem peremees leida?
Ei ole kokku puutunud kellegagi, kes arvaks, et riigimetsa peaks erastama hakkama. Erastamine pole mõistlik idee. Pole ka kokku puutunud kellegagi, kes tahaks riigimetsa erastada. Erastamist ei tule päris kindlasti. Võin käe südamele panna, minu juurde pole keegi sellise jutuga tulnud. Ma arvan, et see oleks riigi seisukohast rumal mõte.
Kuidas RMK suhtub järjepidevusse ja terve elu metsaga seotud olnud inimeste tunnustamisse? Viimasel ajal olen kuulnud nurinat, et RMK ei taha vanu metsamehi omaks tunnistada kuni sinnamaani, et ei leita võimalust juubeliks aukirjagi anda.
Ei oska öelda, millistes tegevuses on see väljendunud. Kindlasti kriibib inimestel hinge, kui keegi ütleb, et RMK on kümme aastat vana, aga riigimetsanduse ajalugu läheb tagasi aega, kus riigimetsandus tekkis. Minul RMK praeguse juhina pole põhjust esile tuua ühtegi rmk-last võrrelduna riigimetsa teenijaga, kes varem riigimetsasüsteemis töötas.
RMK oma tegevustega on keskendunud tulevikule ja pole inimesi ära unustanud. Kui see on juhtunud, siis julgen väita, et tegemist pole tahtliku mahasalgamisega, pigem oskamatusega tasakaalustada uut ja vana.
Mis saab Tartu Puukoolist?
Vastavalt valitsuse otsusele Tartu Puukool likvideeritakse, selle varad ja kohustused antakse üle RMK-le. Meie kava on jätkata Tartu Puukoolis Eestile omaste metsa- ja dekoratiivpuude klooniarhiivide hoidmist.
HELVE LAASIK
