Rivo Noorkõiv: “Jõgevamaa lootus on tema inimvara”

 

Jõgeva Maavalitsuse, Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu ning Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse eestvedamisel on koostamisel maakonna arengustrateegia. Selles töös on koostööpartneriks valitud Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia. Regionaalvaldkonna tunnustatud spetsialisti Rivo Noorkõivu sõnul tuleb lähtuda tõsiasjast, et mida haritum on inimene, seda suurema tõenäosusega ta elus edukalt toime tuleb. Jõgevamaa lootus on tema inimvara.

 

Missugused mõtted ja emotsioonid Teil kõigepealt tekivad, kui kuulete sõna Jõgevamaa?

Tulevad meelde Vooremaa maastik ja Peipsi järv. Ka tuntust koguv uisumaraton. Kaubamärgina nimetaksin Põltsamaa Felixit ja seal toodetud ketšupit. Aga meenuvad ka mitmed inimesed, kellega on olnud meeldiv võimalus varem koostööd teha. Tunnen aga ka muret, et Jõgevamaa areng kipub sumbuma.  

Kuivõrd erineb arengustrateegia koostamine Jõgevamaal samast protsessist Eestimaa teistes piirkondades?

Tulevikku kavandades on määravaks tahe seda isukalt teha. Raskel ajal on otstarbekas võtta aeg maha ja pidada aru, kus oleme ja kuhu edasi läheme. Maakonna juhid on sellist vajadust tunnetanud. Samas on igal maakonnal vaieldamatult oma nägu. Jõgevamaa arengus on kesksel kohal looduslike ressursside jätkusuutlik majandamine. Pean silmas põllumajandust, kalandust ja metsandust, mille osatähtsus maakonna tööhõives on Eestis üks suuremaid. Need on traditsioonilised, äraproovitud majandusharud, mille edu eelduseks on stabiilne areng. Paraku on üleilmastumisel keskseks teemaks kiired muutused. Sellest vaatevinklist tuleb Jõgevamaal tublisti pingutada, et leida uusi lahendeid, mis kindlustavad inimestele töö ja leiva. Jõgevamaa kolme keskuse Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee omavaheline koostöö ja sünergia on ka teema, mis nõuab unikaalset lähenemist. Jõgevamaa suhtestumine Tartuga, ennekõike siinse hariduse kvaliteedi ja ettevõtluse nutikamaks muutmise läbi, tuleb viia kvalitatiivselt uuele tasandile.  

Kas arengustrateegiat koostades on juba uuenduslikke ideid tekkinud?

Seminaril oli üheks teemaks, kuidas kasutada Jõgevamaal paremini ressursse, et seeläbi anda neile kohapeal suuremat lisandväärtust. Jõgevamaal toodetakse põllumajandussaadusi, kuid töötlev tööstus väärindab kohapeal kasvatatut vähe. Analoogne on olukord ka kohalike loodusvarade kasutamisega. Vajalik on avada maakonna rikkalik kultuuripärand külastajatele pilkupüüdvamalt ja enam osasaamisrõõmu pakkuvana.  

Kuivõrd keerulisemaks muudab arengustrateegia koostamise Jõgevamaa kuulumine üsnagi omalaadsete traditsioonide ja elulaadiga piirkonda?“

Jõgevamaa ruumimuster on kirju. See rikastab kohalikku elu ja annab võimaluse ulatada käsi ka maakonnast välja. Näiteks Mustvee Peipsiveere keskusena saab kasutada maa ja vee kokkupuutest sündivaid võimalusi, Põltsamaa loss aga esitab värvika loo osalusest ajaloo keerdkäikudes.

Minu arusaamise järgi on kohalikud eeldused arendustegevuse edu aluseks. Siinkohal ei saa jätta mainimata, et edasiminekuks on oluline tagada maakonnas teatud institutsionaalne tihedus, st kõikides kantides on inimesed ja organisatsioonid, kes suudavad kavandatut ellu viia. Paraku pole selles osas kõigil piirkondadel ühtmoodi hästi läinud. Ka riik kolib maakonnast üha enam välja. Seda võite nimetada ääremaastumiseks. 

Millisel määral püsib jõgevamaalaste hulgas üldse selline määratlus nagu jõgevamaalane? 

Identiteet ehk samastumine, ühtekuuluvustunne maakondlikul ja paikkondlikul tasandil on võimas arengumootor. Kahjuks ei ole jõgevamaalaste identiteedi kohta uuringuid lugenud. Küll aga usun, et see identiteet on olemas. Kindlasti tuleb seda taastoota, olgu need perekondlikud koosviibimised või maakonnaülesed sündmused. Oma juurte tähtsustamise olulisust võiksid ka haridusasutused märksa enam võimendada. Näiteks luua toimivaid vilistlaskogusid, kuhu haarata ka Jõgevamaalt tänaseks välja rännanud. Iga inimene, iga hea mõte on Jõgevamaa jaoks väärtus. Oluline on maakonnas toetada positiivset kuvandit. Jõgevamaalane olla on uhke ja hää.  

Missugused on Teie arvates kõige teravamad probleemid, millega arengustrateegias arvestada tuleks?

Maakonna suurim valuküsimus on minu arvates selles, et Jõgevamaa kaotab igal aastal märkimisväärselt oma inimvara. Riiklik statistika kinnitab, et aastatel 2000-2009 on Jõgevamaa kaotanud aastas keskmiselt veidi üle 500 inimese. Seega on esimene prioriteet vähendada elanikkonna arvukuse langust.

Teiseks tuleks suurendada maakonna elanike kvaliteetselt elatud aastate arvu. Tervete inimeste töö on tulemuslikum, nad tarvitavad vähem sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, neil on rohkem võimalusi osaleda nii sotsiaalses, poliitilises kui majanduselus.

Kolmandana tooksin esile Jõgevamaa avatuse, mis tähendab ka häid liikumisvõimalusi ühistranspordiga. See on oluline tingimus tööturu paindlikuks toimimiseks. Päevaprobleemidest on kahtlemata esikohal töötuse tagajärgede leevendamine, töökohtade ja sissetulekute olemasolu. Kindlasti tahan, et oleks rohkem otsustavust reageerida õpilaste arvu vähenemisele maakonnas ja õpirändele. Piloteerida tuleks ka halduskorralduse mudeleid, et kindlustada avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus, nende tulu-kulupõhine arvestus. Aga seminaridel on arutlusel olnud märksa enam.  

Missugune perspektiiv võiks aga olla kõrgkoolide kolledžite loomisel Jõgevamaale?

Isiklikult minul pole sellesse ideesse usku. Panustada tuleks kutsehariduse tugevdamisele ja arendamisele Jõgevamaal. Miks ei võiks Põltsamaa Ametikool ja Luua Metsanduskool olla Eestis parimad haridusasutused? Igal juhul tasub lähtuda sellest, et mida haritum on inimene, seda suurema tõenäosusega ta elus edukat toime tuleb. Jõgevamaa lootus on tema inimvara. 

Ühe sotsiaal-majandusliku stimulaatorina oli mõttevahetusel kõneaineks ka idee „Jõgevamaa pensionäride paradiisiks“?   

Minu teada on selline idee mitu aastat päevakorral olnud. Projekt eeldaks kompleksset käsitlust, mis hõlmaks sotsiaal- ja terviseteenuste suhteliselt laia spektri. Kuid tähtis koht sellise idee ellukutsumisel on ka vaba aja teenustel ja sotsiaalse sidususe loomisel kohalike kogukondadega. Peame arvestama, et üha enam eakaid inimesi tuleb linnakeskkonnast, nende elukvaliteedis on isikuteenustel oluline tähtsus. Mitmendat põlve linlast Jõgevamaale laande elama meelitades peate andma talle ka vastuse, kuidas hundiga seotud hirme maandada. 

Niisiis mõttemall „pensionärid maale tagasi“ ei pruugi tänapäeval kuigi hästi toimida? 

Jah, seda peame arvestama. 

Kas ühe Eestimaa maakonna rahvakild võiks teoreetiliselt suureneda ka näiteks mõnest välisriigist massiliselt saabunud inimeste arvel? 

Selline võimalus on olemas. Eesti on rahvusvahelise kogukonna liige ja me jagame kasvavat vastutust maamunal toimuva eest. Näiteks suure humanitaarkatastroofi korral on inimeste ümberasustamine riigipiire ületavana täiesti mõeldav. Ainuüksi kliimamuutus võib tuua kaasa väga paljude inimeste rände. Me ei tohi unustada, et Eesti rahvaarvu silmas pidades on ka mõnisada inimest suur arv. 

Millal Jõgevamaa arengustrateegia valmima peaks?

Meie ülesanne on saada aprilliks 2010 valmis maakonna strateegiat käsitlev esimene töövariant. Loodud raamistik tuleb viia laialdasele rahvaarutelule ja sõeluda parimad lahendid, mida Jõgevamaa heaolumudeli saavutamiseks ellu viima hakata. See sisaldab kriisis välja löönud nõrkade kohtade lappimist ja strateegilisi tegevusi maakonna arengu pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Maakonna arendustegevuse võrgustikupõhises mudelis on tööpõldu kõigile. Tulevikku suunatud ühiskondliku kokkuleppena peaks dokument saama küpseks selle aasta sügisel.  

Mustvee on erilises seisus

Mustvee linnapea Mati Kepp:

Kui rääkida kolmest keskusest Jõgevamaal, siis peaks arvestama, et Mustvee on selles mõttes erilises seisus, et meie meditsiini- ja hariduselu piirid ulatuvad Jõgevamaalt kaugemale. Teenuseid selles valdkonnas tarbivad ka Lohusuu ja Avinurme valla elanikud. Ma arvan, et meie regioonile mõjuks terevendavalt, kui ka need omavalitsused tulevikus Mustveega piirkonna arengule rohkem kaasa aitaksid.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus