Jõgevamaa gümnaasiumi abiturient Risto Rumask osales 8.–10. maini Riias toimunud pranglimise maailmameistrivõistlustel, kus saavutas 11. koha. Noormehe sõnul on peastarvutamine arendav nutisport, kus saab ise endale eesmärgid seda.
Võistlusel oli osalejaid 111, neist noormeeste vanuseklassis 23. “Konkurents oli väga tihe. Kui esimene koht sai 30 046 punkti, siis mina kogusin sel korral 19 706, praegune tipp on aga 20900. Saavutamaks noormeeste vanuseklassis esimest kohta, tuleb näha väga palju vaeva, ” nentis Risto. Võistlus oli individuaalne – ise tuli hea koha nimel pingutada. Ta on igal aastal osalenud maakondlikel võistlustel, sealt kaks korda saanud edasi riiklikele ning sel aastal ka maailmameistrivõistlustele.
Risto sõnul ta 11. kohaga rahule jääda ei saa. “Olen suuteline enamaks. Näiteks maakonna peastarvutamise võistlusel sain 20 856 punktiga, mis on praeguse rekordi lähedal, 1. koha,” arutles noormees oma tulemuste üle. Samas teeb talle rõõmu, et nüüd on esimest korda MMil ära käidud. Kohast olenemata on see tema sõnul üks suuremaid saavutusi. “Võistlustel kuulus Eesti koondisse viis sirgujat, viis oskajat, viis noormeest, viis tütarlast, kolm meest ja naist. Meie maakonnast oli sel aastal ka Mustvee noormees Karl Martin Koppel, kes õpib Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tema saavutas noormeeste vanuseklassis 9. koha,” rääkis Risto.
Harjutades meistriks
Pranglimisega alustas Risto 4. klassis, mil seda Sadala põhikoolis esmakordselt tutvustati. Kohe siis jäi poiss paljudele silma, sest sai maakondlikel võistlustel oma vanuseklassis teistest märgatavalt rohkem punkte ning tuli Eesti meistrivõistlustel seitsmendaks.
“Pranglimine on mulle aastatega lihtsalt nii-öelda külge jäänud. Kui sellega alustasin, siis mulle meeldis, sest võitsin,” tunnistas Risto naerdes ja lisas, et see on meeldiv tunne, kui saad ennast ületada ja püüelda järjest kõrgemate tulemuste poole. “Sean endale võisteldes alati eesmärgiks kindla punktisumma, kui palju tahan saada, ning pingutan selle nimel.”
Pranglimises tema sõnul midagi peale arvuti vaja ei ole. Harjutamisel ja võistlustel on programmide ja kalkulaatori kasutamine keelatud, kõike peab tegema peast. Kui on pranglimise vastu huvi, siis tuleb ennast lihtsalt Miksike.ee veebikeskkonnas registreerida, harjutada ning võistlusest osa võtta.
“Et saavutada võistlustel edu, tuleb kasuks hea keskendumis- ja mõtlemisvõime. Loomulikult harjutan enne võistlusi rohkem kui tavaliselt. Igaüks, kes treenib peastarvutamist, saavutab hea tulemuse – kõigil on võrdsed võimalused,” kinnitas Risto veendunult. Sel aastal oli küll harjutamiseks aega vähem, sest tuli valmistuda eksamiteks, ent vorm oli siiski MMil osalemiseks piisav.
Peastarvutajatel tuleb tegeleda täis- ja naturaalarvudega ning kümnendmurdudega. Saab valida seitsme erineva võistlusala vahel: liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine, korrujagamine, liitlahumine, võrdlemine, lünkamine ja juhutehe. Tavaväljakus on kuus taset, iga tase kestab 40 sekundit. On ka sprint, kus peab 180 sekundi jooksul võimalikult palju tehteid lahendama. Risto sõnul pranglijatel ühist kindlat tehnikat ei ole, ent igaühel on arvutamisel omad nipid.
“Ise eelistan kümnendmurdudega tehteid, sest sealt on võimalik kõige rohkem punkte noppida. Punkte saadakse iga õige vastuse eest ja mida raskem on tehe, seda rohkem punkte koguneb. ”
Arendav nutisport
Risto räägib, et peastarvutamine on väga hea enesearenduse viis. “Inimene õpib pranglides kiiremini mõtlema ning peast arvutama. Matemaatikas läheb peastarvutamine ka kiirelt, ei pea kogu aeg kalkulaatorit piinama. Ise kasutan seda väga vähe, enamasti arvutangi peast,” rääkis noormees muiates. Risto sõnul on pranglimine nutisport, nii vaimne kui füüsiline pingutus. Mõttetööga sama vilkalt peab liigutama ja klõpsama hiirt. Peastarvutajatel on mitmeid võistlusi – koolisisesed, maakondlikud, riiklikud ja maailmameitrivõistlused, seal jagatakse ka mitmesuguseid auhindu. “Mulle tundub, et mitmed riigid, ka Eesti, ei võta seda kui sporti. Paljud ei tea, mis see pranglimine on ning auhinnadki ei ole just kõige väärtuslikumad. Täiskasvanud peavad näiteks oma jõududega MMile saama, sest sponsorid puuduvad,” nentis noormees.
Kui gümnaasium läbi, on Ristol plaanis suvel puhata ja ka tööle minna. Sügisel tahab ta astuda ülikooli, aga eriala valib ta siis, kui eksamitulemused teada. Pranglimisega kavatseb noormees jätkata ja soovib järgmisel aastal MMil meeste vanuseklassis esiviisikusse pääseda.
*Pranglimine on aja peale peastarvutamine Miksikese keskkonnas.
*Idee ja rakenduse autor on Prangli põhikooli direktorina töötanud Kalev Põldsaar.
*Võistlusklassid jagunevad sirgujateks (1.–4. klass), oskajateks (4.–6. klass), noormeesteks (7.–12. klass), neidudeks (7.–12. klass), meesteks ja naisteks.
MARGE TASUR
