Jõgeva-Mustvee ringristmik tuleb vaieldamatult moodne ja kõikidele nõuetele vastav, kuid nii kohalikel kui ka ümberkaudsetel liiklejatel on tekkinud mitmeid põhjendatud küsimusi. Ukerdavaid sõidukeid jälgides hakkab paljudel suurte autode juhtidest kahju.
Peamine kartus on, et läbipääs on küll turvaline, võtab suure liiklusvoo maha, milles ei kahtle keegi, kuid nähes, kuidas bussid, metsaveokid ja teised suured masinad seal ukerdavad, kardetakse kitsusest põhjustatud suuremaid ja väiksemaid kahjustusi. Need omakorda võivad raskemate juhtude korral liikluse ringil üldse peatada. Õigupoolest ei pea neid ainult kartma, vaid mõned intsidendid ongi juhtunud.
Juba uuritakse turvalinte
Kuuldavasti on juba ehituse ajal lähikonna ettevõtete turvakaamerate linte nõutatud, et vaadata, mis seal ringil tegelikult siis ikkagi juhtus.
Ragn-Sellsi prügiauto juht Valdeko Puistaja ütles, et tema saab oma autoga ringil hakkama. „Rekaga ja haagisega on seal ikka päris keeruline. See on nii kitsas, ei tea, kas seda asfalti tõstetakse veel? Rekaga küll sinna ringi sisse ära ei mahu,” tõdes kogenud autojuht. „Hoogu väiksemaks? Seda küll. Aga reka läheb ringil ikka servapidi ääre peale, mis on ikka suht kõrge ja terav. Hirm on sinna sõita,” arvas autojuht.
Väiksemate sõidukite juhte see kõik nii palju ei häiri. Järvamaalt pärit Tõnu ja Rainer, kes Toyota maasturi ja järelkäruga just lähedal olevast tanklast kütust tankisid ja kohvile saiakesi kõrvale ampsasid, teatasid, et nende jaoks probleeme polnud. Kõik sujus ja käru pööras ilusasti välja.
„Ringid peavadki kitsad olema, sest muidu lendavad rekad suure lauluga peale ja sel pole mingit mõtet. Ringi mõte ongi turvalisust tagada,” sõnas Rainer. Jõgeva-Tartu maanteed mehed sagedasti ei kasuta, rohkem liigutakse pealinna suunas. Tartus käiakse harva.
Äärekivid sõidetakse paigast
Kohalikud teavad rääkida, et põhiline probleem on äärekivide paigast ära sõitmine. Sest suured rekad mitte ei võta ainult hoogu maha, vaid parema tahavaate huvides kasutatakse tihti ka tagumisi prožektoreid, et saaks ilusti haagisega välja keerata. Ja teha seda nii, et teele ja autole liiga ei teeks.
Toimetusele teada oleva tunnistaja sõnul sõitis eelmisel nädalal üks reka end haagisega sootuks kinni, nii et samas tööd teinud suur traktor pidi auto äärekivide tagant välja sikutama. Väiksematest taolistest juhtumitest rääkimata.
Jalgrattal liikunud Helve ütles, et kasutab sõiduvahendit igapäevaselt. Tema sõnul on seda ukerdamist hetkel küll, kuid ehk see on ikka ajutine.
„Ma vaatasin, et praegu on kõnniteed lahti ja kasutasin juhust. Päevasel ajal julgen, õhtul mitte.”
Vastab Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna juhataja Tarmo Mõttus
„Maanteeameti tellimusel ehitatakse 2019. aastal ümber riigitee 39 Tartu-Jõgeva-Aravete km 45,3–45,7 Jõgeva ringristmik. Ehitustööde maksumus on ca 570 000 eurot. Töödega alustati 28. augustil ja ehitustöödeks planeeritud aeg on kolm kuud.
Maanteeamet otsustas riigitee 39 Tartu-Jõgeva-Aravete ja 36 Jõgeva-Mustvee ristmikule projekteerida ringristmiku, et vähendada Aravete poolt tulevate sõidukite liikumiskiirust ning Mustvee suunalt tanklasse liikujad saaksid sõita otse tanklasse. Mustvee poolt tulijal on ilma ringristmikuta keeruline teha vasakpööret Tartu poole, sest Aravete poolt Jõgevale sisenejate liikumiskiirus on suur ja ristmikule Mustvee poolt lähenev juht ei pruugi peateel liikuva sõiduki kiirust õigesti hinnata. Ringristmiku ehitamisega vähenevad konfliktialad ja sõidukijuhid tajuvad paremini asulasse sisenemist. Sõiduraja laius on 4,5 m, koos projekteeritud klompkivikattega on laius 7,5 m, see tähendab et tee laius on piisav ka suuremate sõidukitega liiklemiseks.
Hetkel on ehitustööd pooleli ning sellest tingituna võivad kohati olla ka kitsamad olud. Tööpiirkond on liikluskorraldusvahenditega tähistatud ning samuti on liiklus fooridega reguleeritud. Põhilised ehitustööd on planeeritud lõpetada novembri alguseks, objekti valmimise tähtaeg on 14. detsember.”
INDREK SARAPUU
