Riisuda saab vahtu ja vara, aga mina pean silmas lehti. Mõni päev tagasi tegin jalgrattamatka, mille käigus sõitsin muuseas läbi Eesti kõige pikema tänavküla, Omedu sillast Mustveeni. Ilm oli udune ja unine, tuuletu, soe, nagu loodud riisumiseks. Ja nii nägingi vaikset toimetamist paljudes õuedes. Hunnikud kerkisid, rehad kraapsisid. Kasepää vallavalitsuse ees mürises lehepuhur, aga Mustvees oli tööl brigaad; üks töömees kühveldas lumelabidaga lehehunnikuid veoauto kasti. Pole lihtne töö, minusugusel libiseks küll suurem osa lehtedest tagasi kuhja.
Meie heitlehistel puittaimedel on oma bioloogiline kell, mille järgi neil puhkevad pungad ja tekib eralduskiht suve ära elanud lehtedele – siis lasevad nad oma rüü lendu. Näiteks saared on ühed viimased lehteminejad, sügisel aga kõige varmamad neist loobuma.
Naabrinaine oli mures, et viiene tammedegrupp tema õues on veel lehes, ei jõua enne lund ära riisuda. Tammed nagu mõistsid seda muret – paari päeva pärast otsustasidki üheskoos loovutada oma ühtlaselt beežiks saanud lehed.
Huvitav, et vahel langevad lehed enam-vähem korraga, teisel sügisel pika aja vältel, nii liigiti kui indiviiditi – kõik varieerub. Ühe puhastusfirma kodulehel küsitakse, kas lehtede riisumine on aiaomanikule vaev või rõõm. Võib ju võtta teraapilise ja mõnusa füüsilise tegevusena? Selle üle võib vaielda. On kirjas, et lehed tuleb tingimata sügisel riisuda, sest talveks lume alla jäädes võivad need kahjustuda muru.
Teedelt tuleb lehed küll kiiresti koristada, sest märjalt muutuvad nad libedaks. Puude ja põõsaste alla, peenardele võiks aga lehed alles jätta ja need võiks pooleldi maasse kaevata, et tuul neid ära ei viiks!! Nii saab muld mineraalained tagasi. Kui lehti on väga palju, tasub neist komposti teha. Lehed pannakse 20-30 cm paksuste kihtidena, nende vahele niidetud muru ja oksi. Ainult tammelehed pole kompostiks sobivad, need on tugevad ja võivad isegi kaks aastat kõduneda. Tammelehed võivad muud moodi kasu tuua: kuivad lehed on parim talvekate! Hiiri saab peletada, kui kõigepealt laotada mullale kuuseoksad. Et lehed jääksid kuivaks, tuleb panna peale midagi, mis vett läbi ei lase. Lehti põletada ei soovitata, see oleks hea materjali raiskamine ja tossu sissehingamine pole kuigi tervislik.
Soovitused on vahel ka vastukäivad: kuskil oli kirjas, et lehtede riisumine teeb loodusele kahju! Langenud lehtede alla ronivad talvituma paljud putukad ja pisiloomadki, sinna koguvad nad endale talvevarusid. Kui lehti pole, siis võivad paljud kasulikud pisiliigid aiast lahkuda
Ja ikkagi on lehed murule väetiseks! Ainult aiaääred, sõidutee ja aiarajad peaks puhtaks riisuma, mujalt pole vaja puutuda! Lõpuks veel üks soovitus. Kui tuul naaberaia lehed sinu platsile toob, siis pole vaja olla kättemaksuhimuline ja neid tagasi loopida, nagu tehti “Kuulsuse narrides” surnud koeraga. Võiks leida mingi muu lahenduse ja tõdeda, et riisumine võib olla ka mäng, nauding.
EHA NÕMM
