Eesti riik toetab tänavu Jõgevamaa kinnismälestiste avariiremonti 43 580 euroga, mida on 6470 euro võrra vähem kui möödunud aastal. Raha jätkub kuue objekti tarvis. Kõigi kuue jaoks on riik ka varem muinsuskaitsetoetust eraldanud.
Kinnismälestiste restaureerimistoetusi jagab riik Muinsuskaitseameti vahendusel. Meie maakonna kontekstis suurima summa, 10 000 euroga, otsustati seekord toetada Pajusi mõisa aida hävingust päästmist. Hoone omanik OÜ Paalakalda alustas aida restaureerimist möödunud aastal. Ühe Pajusi mõisakompleksi kuuluva hoone — kuivati — on sama omanik juba korda teha lasknud ning see pälvis mullu Muinsuskaitseameti tunnustuse kui üks paremaid uue funktsiooni saanud mälestisi.
“Kui aidahoone mõned aastad tagasi ostsime, siis oli see väga kurvas seisus, sest nõukogude-aegsed ümberehitused olid katusekonstruktsioone ja vaheseinu nõrgestanud,” ütles OÜ Paalakalda juhatuse liige Lembit Paal. “Muinsuskaitseametilt taotlesime toetust selleks, et saaksime kahjustatud seinad ja katusekonstruktsioonid restaureerida ning ajutise plekk-katuse peale panna. Umbes pool katust jõudsime möödunud aastal ära teha, kui kevade poole ilmad soojemaks lähevad, siis jätkame.”
Sügiseks tahetakse terve katuse peale ja aknad-uksed ette saada ning krohvitööd ära teha. Siis saab hakata hoonet juba tasapisi kasutusele võtma. Aita on plaanis sisse seada Pajusi restaureerimistöökojas korda tehtud mööbli ekspositsiooni- ja müügisaal, samuti OÜ Pajusi Sepis müügisaal. Pajusi mõisa aita kavatseb Lembit Paal paigutada ka oma vanade traktorite kollektsiooni. Praegu paiknevad masinad Loopre-Lepiku ratsatalus.
“Olen kogunud nii vanu traktoreid kui ka hobuseriistu ja vankreid-saane. Loopre-Lepikul olev ekspositsioon võiks edaspidi keskenduda hobutemaatikale, põllumasinad aga leida koha Pajusi aidas,” arvas Lembit Paal.
Tema sõnul on ait tegelikult arhitektuuriliselt kõige põnevam hoone Pajusi mõisakompleksis ning kordatehtuna peaks see nii kohalike kui ka läbisõitjate silma rõõmustama. Riigi muinsuskaitsetoetusest tema sõnul vajalikke töid loomulikult tehtud ei saa, suurem osa rahast (hinnanguliselt kaks kolmandikku) tuleb ikka endal juurde panna. Pärast aita on OÜl Paalakalda plaanis korda teha Pajusi mõisa küün ja teenijatemaja.
Uus katus peale
Suuruselt järgmise, 9780eurose summaga toetab Muinsuskaitseamet Luua mõisa kavaleridemaja katuse uuendamist. Praegu on majal peal sindelkatus ning sama tüüpi tuleb ka uus katus.
“Luua mõisa kavaleridemaja on üks kahest Jõgevamaal paiknevast Šveitsi puitpitsiga kaunistatud hoonest. See on ka Luua mõisa ajaloolise kompleksi oluline koostisosa,” ütles Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor Sille Raidvere ja lisas, et eraisikust omanik on kogu aeg ka ise hoone kordategemisse investeerinud ning teeb seda selgi aastal. Möödunud aastal laskis ta muinsuskaitsetoetuse ja oma rahakoti toel uuendada maja ehtiva nurgarõdu ning alumise korruse terrassi piirde.
Voorel asuv Roela mõisa valitsejamaja kuulub samuti eraisikust omanikule. 8500eurose toetuse abil on tal võimalik likvideerida hiljuti toimunud seinavaringu tagajärjed ning kindlustada ka vundamenti.
“1941. aasta suvel, kui suurem osa Roela mõisakompleksist lahingutegevuse käigus tekkinud tulekahju tagajärjel hävis, sai mürsutabamusi ka muidu terveks jäänud valitsejamaja. Tekkinud müüriavad täideti tookord toortellistega, mis paraku pole nii vastupidavad kui põletatud tellised. Üks selline toortellistest laotud seinaosa variseski nüüd maha, kuid käesolevate tööde käigus tuleb restaureerimisele ka teine analoogselt parandatud sein ning vundament,” rääkis Sille Raidvere.
Veidi väiksemad toetused läksid tema sõnul Kuremaa mõisa talli, Põltsamaa linnuse ja Palamuse vesiveski juures tehtavateks avariitöödeks. Kuremaa mõisa talli U-kujulise plaaniga hoone katusel on mitmed neelukohad läbi jooksnud.
“Kui pealt paistab katus veel suhteliselt korralik, siis läbijooksukohtades on katusekonstruktsioonid mädad. Et vältida konstruktsioonide ootamatute järeleandmistega kaasnevaid suuremaid kulutusi, on vaja läbijooksud peatada ja mädanevad konstruktsioonid remontida,” ütles Sille Raidvere ja lisas, et tall kuulub küll Jõgeva vallale, ent muinsuskaitsetoetust taotleti sellele hoones tegutseva MTÜ Kuremaa Tall initsiatiivil.
Igal aastal natuke
Põltsamaa linnusekompleksi kohta on vastu võetud põhimõtteline otsus, et see objekt saab riigipoolset restaureerimistoetust igal aastal, sest tegemist on väga olulise maamärgiga. Tänavune toetus läheb väravahoone müüride viilude ja aknaavade konserveerimiseks. Need tööd aitavad peatada müüride lagunemise. Kaugemas perspektiivis on linnal plaanis väravamaja korda teha.
Palamuse vesiveski on Palamuse aleviku südame ajaloolist kompleksi silmas pidades samuti oluline maamärk. Tänavune toetus kulub veski madalama puitosa (nn elamuosa) katuse avariitöödeks. Sille Raidvere sõnul püüab omanik, OÜ Pallamoise riigi napile toetusele mujalt lisa otsida ning mõistagi ka oma rahakotti “tuulutada”.
“Restaureerimistoetuse taotluste hindamisel saab alati kõrgemad punktid see, kes on valmis ettevõtmisse ka oma raha investeerima. Tegevustest tasub eelisjärjekorras toetada katuse ja katusekonstruktsioonide remonti: kui majal katus peab, siis püsib maja ka püsti,” ütles Sille Raidvere.
Ta avaldas kahetsust, et Lustivere mõisa peahoone tagaterrassi korrastamiseks seekord riigi muinsuskaitseraha ei jätkunud. Terrass, mis on osale mõisahoones tegutseva hooldekodu elanikest ainus koht, kus värsket õhku hingamas käia, hakkas möödunud aastal varisema ning vajaks kiiresti parandamist. Hoone omanikul, Põltsamaa vallal, on aga niigi päris suur mälestiste hooldamise koormus. Möödunud aastal tegi vald näiteks üksnes oma jõul korda Adavere mõisahoone (seal tegutsevad kool ja lasteaed) katuse.
Sille Raidvere sõnul on nüüdseks kinnitatud ka riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng” tänavuse aasta eelarve. Sellest programmist saavad meie maakonnast toetust Torma ja Äksi kirik. Torma kirik saab 5000 eurot eeskoja katuse restaureerimiseks ning Äksi kirik 6000 eurot katuse ja sadeveesüsteemide avariiremondiks.
Tänavu saavad riigilt avariiremondi toetust järgmised Jõgevamaa kinnismälestised:
* Kuremaa mõisa tall — 5200 eurot katusekandmiku avariitööde jätkamiseks;
* Luua mõisa kavaleridemaja — 9780 eurot katusetöödeks;
* Palamuse vesiveski — 5000 eurot elamuosa esmasteks avariitöödeks;
* Pajusi mõisa ait — 10 000 eurot paekivist kandeseinte ladumiseks, välisseintes ohtlike avade demontaažiks, pehkinud ja kandevõime kaotanud talade asendamiseks ja toolvärgi remondiks;
* Põltsamaa linnuse varemed vallikraaviga — 5100 eurot väravahoone viilude ja akende konserveerimiseks;
* Roela mõisa valitsejamaja — 8500 eurot seina varingu remontimiseks ja vundamendi kindlustamiseks.
Kogu Eestis sai toetust 92 objekti ühtekokku 641 421 euro ulatuses
RIINA MÄGI
