Maamajapidamiste kiire internetiühendusega liitumiste võimaldamine peab algama veel enne suve.
Olen 100 protsenti ühte meelt Mart Raudsaare mõttekäiguga kiire internetiühenduse tähtsusest. 1930. aastate majanduskriisi ajal ehitatud kiirteede võrdlemine oma tähtsuselt kiire internetiühenduse olemasoluga tänapäeval on väga tabav.
Koroonakriis on toonud esile kiire internetiühenduse tähtsuse tänases Eestis. Enamik peredest ja ettevõtetest vajavad ühendust allalaadimiskiirusega 5–20Mbit/s, aga tulevikus tehnoloogia arenemisel see vajadus kindlasti suureneb ja seetõttu peaks olema ka maapiirkondades tagatud interneti allalaadimiskiirus vähemalt 30Mbit/s. Fiiberoptiline kaabel võimaldab seda.
Kahjuks on see „luksus“ praegu kättesaadav vaid tiheasustusega piirkonnas. Väljaspool linnu, alevikke ja suuri külasid paiknevad nn valged alad, kus enamlevinud abivahend veebiühenduse loomisel on mobiilioperaatorite pakutav 4G andmeside.
Mobiilandmeside kvaliteet sõltub mobiilimasti piirkonnas olevate klientide samaaegse tarbimise mahust. Kui näiteks kümned inimesed vaatavad korraga voogedastusteenuse kaudu filme, võidakse 4G toru piltlikult öeldes nii umbe ajada, et pilt ja isegi heli ei lähe enam läbi.
Lahendusena pakutav püsiühendus on peredel ükshaaval soetada kulukas investeering.
Probleem on eriti teravalt esil just pandeemiast tingitud eriolukorra tõttu. Riigikogus vastu võetud lisaeelarvega eraldatakse kiire interneti kättesaadavaks tegemiseks 15 miljonit eurot, millest üheksa on mõeldud eelkõige maapiirkondade inimeste ja ettevõtete liitumise soodustamiseks ja taristu väljaehitamiseks. Andmeside kiirus peaks olema vähemalt 30–100 Mbit/s ja liitumise maksumus kuni 300 eurot, mis tasutakse riigi toetusena.
Taristu väljaehitamise kiiruse seadmine esikohale tõstatab arvatavalt küsimuse tehnoloogiaettevõtete võimekuse kohta. Kahtlused on siin asjatud. Elektrilevi OÜ on konkursi tulemusena üleriigiliselt rajamas fiibertehnoloogial baseeruvaid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke. Lõpptarbijaid on aga liitunud oodatust märksa vähem, kuna paljudele on takistuseks 199-eurone võrguga liitumise tasu. Lisandub ka tarbija valitud sideoperaatori teenuse liitumistasu. Elektrilevi juures on ühenduse ootel umbes 7200 majapidamist. Levikom Eesti OÜ-l on võimekus ehitada lähemal ajal välja 10 000 püsiühendust. Pakkujaid on turul ka teisi. Seega ei ole takistus mitte tehnoloogiline teostatavus, vaid tarbijate võime maksta liitumistasu.
Lisaeelarvega loodud toetusmeede võimaldab liitumisbarjääri oluliselt langetada või selle lausa kaotada. Kui riik võtab enda kanda kogu liitumistasu, jätkuks lisaeelarve eraldisest vähemalt 30 000 majapidamise ühendamiseks 21. sajandi kiirteega. Kui liitumist toetavad ka kohalikud omavalitsused, jõuaks teenus veelgi suurema hulga inimesteni.
Aivar Kokk, riigikogu rahanduskomisjoni esimees,
Isamaa
