|
|
Jõgevamaa kinnismälestiste omanikele eraldas riik tänavu toetust avarii-restaureerimistöödeks ligemale kolm korda vähem kui möödunud aastal. Sellest piskust toetatakse seitset objekti, mille säilimine ohtu sattunud või mille kordategemiseks on vaja starditõuget projektdokumentatsiooni koostamise näol. |
Kui möödunud aastal sai Jõgevamaa kinnismälestiste avarii-restaureerimistöödeks riigilt 1 650 000 krooni, siis tänavu tuleb hakkama saada 570 000 krooniga, kusjuures Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektori Sille Raidvere sõnul oli juba möödunud aastal tegemist kärbitud eelarvega. Mõistagi ei pea n-ö heade aastatega võrreldes tunduvalt kitsamalt läbi ajama mitte ainult Jõgevamaa, vaid ka kõik teised maakonnad. Riiklikke toetusi jagatakse kõigile Eesti maakondadele võrdselt.
„Nii napi raha puhul tuleb hästi kaaluda, kuhu seda kulutada,” ütles Sille Raidvere. „Võiks ju muidugi ka kogu raha ühe objekti peale panna ja selle päris korda teha, aga Muinsuskaitseamet peab siiski õigemaks toetada mitut objekti, mis vajavad kas suisa päästmist või mille omanikule on vaja anda soodsam stardipositsioon selleks, et ta saaks alustada hoone kordategemist õigetel alustel. Viimatiöeldu tähendab seda, et toetame muinsuskaitse eritingimuste ja restaureerimisprojekti koostamist.”
N-ö päästetavate objektide puhul tegeldakse enamasti katustega: kui katust enam peal pole, hävib hoone kiiresti. Kõige suurem summa — 243 000 krooni — ongi eraldatud Kursi pastoraadi köstrimaja katuse avariiremondiks.
„Senini on kirikuõpetaja püüdnud auke köstrimaja päevinäinud laastukatuses plekitükkidega lappida, ent kaua selline olukord enam kesta ei saa,” ütles Sille Raidvere. „Peale uue laastukatuse panemise tuleb asendada suurem osa katusekonstruktsioonidest ja välisseinte ülemine palgirida.”
Sille Raidvere sõnul on kogudusel tulevikus plaanis selles hoones teelistele öömaja pakkuma hakata.
Ehitusviga tingis varingu
Teine suurem projekt — Lustivere mõisa aida katuse restaureerimine — on jätkuprojekt: hoone ülemine müüriosa uuendati ja katusekonstruktsioonid asendati juba möödunud aastal ning talveks kaeti need koormakattega. Tänavu saab hoone uue laastukatuse. Selleks on eraldatud 212 000 krooni.
„Selle kivihoone puitkatuse restaureerimisvajaduse tingis eelkõige hoone all olev võlvkelder, mis ilma katusekatteta ohtu satub,” ütles Sille Raidvere.
Kui Kursi köstrimaja kuulub kohalikule luterlikule kogudusele, siis Lustivere mõisa aita haldab Põltsamaa vald, kes toetab katusevahetust omalt poolt vähemalt kümne protsendiga kogu ettevõtmise eelarvest. Ka toetuse taotlejaks oli vallavalitsus.
Torma koguduse valdustes tuleb tänavu tegelda koguni kahe katusega. Üks neist, kirikuaia paviljoni oma, on mõõtmetelt üsna väike ja saab hädapärase remondi 4000 krooni eest, teise, pastoraadihoone katuse puhul tuleb aga tänavu eraldatud 30 000 kroonile kindlasti tuleval aastal lisa küsida.
„Torma pastoraadihoone tekkis avariiliste objektide nimistusse täiesti ootamatult,” ütles Sille Raidvere. „Üle kahe sajandi vana maja sai 2004. aastal uue plekk-katuse, ent paraku oli ehitaja selle töö juures katusekonstruktsioone lubamatult muutnud, nii et uus katus hakkas toetuma seinte ülaosas olevale karniisile. Mõrad tekkisid karniisidesse juba möödunud talvel, ent neile ei osatud õigel ajal tähelepanu pöörata. Tulemuseks oli see, et ühel juulikuu ööl kukkus suurem osa maja tagumisest karniisist alla.”
Möödunud aastal saadi hädapärasteks toestustöödeks Muinsuskaitseameti reservfondist 15 000 krooni, tänavu eraldatud 30 000 krooniga kindlustatakse esikarniis ja tellitakse katuse põhjalikuma ümbertegemise tarvis insener-tehniline lahendus. Kokku läheb karniisi taastamine ja esikarniisi päästmine praeguste arvestuste järgi maksma 133 000 krooni.
Omaniku huvi määrav
Pala mõisa õlleköögi akende restaureerimist toetatakse väiksema summa — 21 000 krooniga.
„See ruumikas telliskivihoone kuulub kolmele eakale eraisikust omanikule, kes hoolitsevad ka ise, et maja päris ära ei laguneks, ent kõigeks pole neil lihtsalt jõudu,” ütles Sille Raidvere.
Projekteerimistoetust eraldati kahe objekti — Luua mõisa kavaleridemaja ja Jõgeva mõisa keldri — tarvis, kummalegi 30 000 krooni. Luua kavaleridemaja ehk rahvakeeli piparkoogimaja omanikule teeb suurt muret maja kehv soojapidavus. Elumajana kasutatava hoone kütmiseks kulub tohutu hulk puid, ent nõukogude ajal hoonesse paigaldatud keskküttetorud kipuvad talvel ikkagi külmuma.
„Et fassaadi pole hoone omapärast välisilmet rikkumata soojustada võimalik, on ainsaks lahenduseks laepealsete soojustamine ja soojapidavamate uste-akende paigaldamine,” ütles Sille Raidvere. „Uksed-aknad ei tohi olla aga suvalised, vaid just selle maja jaoks sobivad. Need tellib omanik ise, meie toetame nende projekteerimise kinnimaksmisega.”
Jõgeva mõisa keldri ostis Jõgeva vallalt hiljuti ära kunstnik Robert Suvi, kes kavatseb sinna rajada klaasimuuseumi.
„Ta on loonud mittetulundusühingu, mille kaudu hakkab muuseumi rajamiseks teistest programmidest raha taotlema. Parema stardipositsiooni andmiseks toetamegi teda muinsuskaitse eritingimuste ja projekteerimisrahadega,” rääkis Sille Raidvere.
Tema sõnul saabki paljudele euro- ja muu raha taotlejatele takistuseks see, et taotlusele peab olema juba lisatud ka ehitus- või restaureerimisprojekt, selle tellimiseks ei pruugi taotlejal endal aga vahendeid olla. „Seepärast ongi Muinsuskaitseamet võtnud suunaks toetada ka nõuetekohast projekteerimist,” ütles Sille Raidvere. „Samas pole mõtet projekti tellida, kui see kolmeks või enamaks aastaks seisma jääb ning jõuab selle ajaga juba aeguda. Nii et projekteerimist toetatakse juhul, kui on näha, et omanikul on huvi ja potentsiaali projekt ka käiku lasta. Ning kindlasti ei tule Muinsuskaitseamet kellelegi ise raha pakkuma: selle saamiseks tuleb ikka ise taotlus esitada.”
Kõige suuremad probleemid tekivad muinsuskaitseinspektori sõnul tavaliselt nende muinsuskaitsealuste hoonetega, mille kinnisvaraärimehed võileivahinna eest ära ostnud või mille omanikud elavad kaugel ega teagi, kas majal veel katus peal või juba sisse kukkunud. Suuremaks mureteemaks on kujunenud ka mõisatööstuste õitseajal ehk XIX sajandi lõpus ehitatud suuremahulised majandushooned (viina- ja õlleköögid jne), millele raske funktsiooni leida ning seetõttu on raskendatud ka nende kordategemine ja lihtne hooldusremontki.
RIINA MÄGI
