Ohukriteeriumid ehk teisisõnu hoiatused on pannud meid ilmastikuolusid ümber hindama. Temperatuuripügalad on ohukriteeriume arvestavalt sellest aastast nii miinus- kui ka plusspoolel allapoole tõmmatud. Samuti on korrigeeritud tuuletugevuse näitajaid.
Maakera kliima muutub ning koos sellega peab muutuma inimühiskonna valmisolek muutusi leevendada ja nendega kohaneda. Muutused toovad kaasa äärmuslikke ilmastikunähtusi ning kiireks reageerimiseks ja turvalisuse tagamiseks teevad jõupingutusi paljud ametiasutused. Mitme riigi ilmateenistused teevad hoiatuste kriteeriumites korrektiive, seda peab tegema ka Eesti, leiab keskkonnaagentuur.
Võttes arvesse naaberriikide kogemusi ning tuginedes statistilisele analüüsile ja ülikoolide soovitustele, võetakse sellest aastast kasutusele ohtlike ilmastikunähtuste uued kriteeriumid.
Piirnormid allapoole tõmmatud
Keskkonnaagentuuri kommunikatsioonijuht Valdo Jahilo selgitas, et kriteeriumite muutmise protsess on pikem ning pole otseselt ajendatud hiljuti Võrumaad tabanud tormi põhjustanud kriisi õpetundidest. Tema sõnul on nii kliima kui ka ühiskond viimase 30 aasta jooksu palju muutunud.
„Senised kriteeriumid on püsinud 30 aastat. Nii on olnud näiteks pakasehoiatus miinus 33 kraadi juures, kuid viimaste aastate pehmed talved on muutnud inimesed tundlikumaks ja nad pole nii madalate kraadidega kohanenud ega ka harjunud. Nüüd on toodud pakasetemperatuur miinus 25 juurde. Sama on ka kuumaga. 30 aastat tagasi polnud sellist linnastumist, kus kuumarekordid küündisid kuumeneva asfaldi, õhu vähese liikumise ning kuuma peegeldavate kõrghoonete tõttu väga kõrgeks. Pikaaegne kuum on ohtlik. Ka siin on toodud numbrid allapoole. Kuum algab pluss 28 alates. Ei pea ootama, et kraadiklaas ületaks 30 kraadi. Tuleb kohaneda olude ja inimeste vajadustega,“ leidis Jahilo.
Tormid suunavad otsuseid
Hiljuti Võrumaad räsinud torm on kaudseks põhjuseks, et kriteeriume on vaja muuta. Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse juhtivsünoptik Taimi Paljak selgitas Vooremaale, et tuule kiiruse puhul oli maismaal teise taseme hoiatuse kriteeriumiks ≥25 m/s. Uueks teise taseme kriteeriumiks on ≥23 m/s.
„Selle kriteeriumi veidi madalamale nihutamise otseseks ajendiks ei olnud 27. oktoobri torm Lõuna-Eestis,“ ütles Paljak. „Kaudselt ehk küll – valmisoleku suurendamiseks selleks puhuks, kui ulatuslikud tormimurrud ja elektrikatkestused võivad igapäevaelu tugevalt häirida. Ilma prognoosimise võimalused ja täpsus on väga kiiresti paranenud, kuid hoolimata sellest on olukordi, kus ei ole võimalik täie kindluse ja numbritäpsusega prognoosida nähtuste intensiivsust (nagu oli olukord 27. oktoobril). Selleks tuleb veel täiustada infoedastuse operatiivseid võimalusi, et informatsioon jõuaks kõigi inimesteni. Lisaks täiendame hoiatuste edastamisel informatsiooni mõjude kohta, mida ilm võib kaasa tuua, et sel viisil anda võimalikest ohtudest parem ettekujutus,“ rääkis Paljak.
Uued kriteeriumid on kooskõlastanud ja heaks kiitnud nii häirekeskus, pääste-, maantee- kui ka terviseamet.
INDREK SARAPUU
