Konkreetses näites ei ole suutnud omavahel vajalikul määral suhelda Eesti Haigekassa, Haigekassa nõukogu ning sealt edasi siseministeeriumi regionaalarengu osakond. Muud põhjendust on raske esitada, sest kui koostöö oleks varem olnud tõhus, siis ei oleks maavanemate protest avalikkuse ees ja inimesed ei peaks kuulma järjekordset stressi tekitavat uudist. Just nimelt stressi tekitavat, sest iga muudatus, ka positiivne, ongi stressi algpõhjus. Positiivne stress annab jõudu, negatiivne pärsib tegevust. Haigekassa teenindusbüroode sulgemisteade on aga kindlasti negatiivne uudis.
Inimene kui indiviid on väärtus omaette.
Sulgemise põhjenduseks esitatud väide, et juba praegu tehakse kolmandik toimingutest elektrooniliselt ning see osatähtsus kasvab. Isegi kui osatähtsus oleks kaks kolmandikku, ei oleks vastavasisuline põhjendus maksumaksja rahaga toimetaval asutusel õigustuseks loobuda “rahastaja” teenindamisest. Avalik-õiguslik teenus peab olema kättesaadav. Seda nii logistiliselt kui ka finantsiliselt.
Siinkohal pöörduksin kõigi avalike teenistuste juhtide poole: Kui te ei leia mõtet teenindusbüroode olemasolul, siis on aeg amet maha panna või korraks aeg maha võtta ja mõelda, mis on teie poolt juhitava asutuse tegevuse eesmärk ja kes maksab palka ning annab vahendid teie asutuse toimimiseks.
Avalik-õiguslik asutus ei ole äriühing.
Maksumaksja raha eest toimetava asutuse eesmärk on rahva teenindus ja riigi toimimise tagamine ja alles seejärel kõik muu. Riiklikul eelarvel toimetavad ametkonnad ei saa toimida äriühingute kombel. Kokkuhoid teeninduspunktide sulgemiselt ja esmatasandi teenindajate töötasudelt on valest suunast alustatud kulude ülevaatamine. Tegelikult ei saa ka ükski edu sooviv äriühing loota tulu, kui teenindab klienti halvasti või tasustab vahetut teenindajat või otsest toote valmistajat liiga madalalt.
Kultuur ja haridus, meditsiin, sotsiaalhoolekanne, politsei ja päästeamet jne on valdkonnad, mille toimimise peab tagama riik. Kõige tähtsamad lülid on teenindatav ja vahetu teenindaja. Kolm olulist märksõna avalik-õiguslike ametkondade juhtidele: teeninduspunkt kliendile võimalikult lähedal, teenindaja kvalifikatsioon võimalikult hea ning teenindaja võimalikult hästi motiveeritud ehk lihtsalt öeldes: töötasu peab võimaldama vähemalt keskmiselt toime tulla ning tööülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamise peab tagama ametkond. Kõik selleks, et finantseerija ehk rahvas saaks kvaliteetse ja kiire teeninduse.
Terviklik ja territoriaalselt tasakaalustatud Eesti
Kuna olen Reformierakonna regionaal- ja maaelu töögrupi liige ja 2005. a. kinnitatud erakonna programmi koostamisel just nimetatud valdkonnas kaastegev, siis ei hakka sõnu ise ritta seadma, vaid esitan siinkohal väljavõtte erakonna programmist:
“Nii kodanikeühendused kui ka riik peavad tegutsema avatult, kõigile arusaadavalt ja põhjendatult ning võimaldama oma tegevuses osaleda neil, kes seda soovivad.
Avatud ühiskond eeldab kõigi tema liikmete informeeritust, sõltumata nende elukohast ja sotsiaalsest seisundist. Igaühel, kes soovib saada avalikuks kasutamiseks loodud teavet, peab olema võimalus seda saada.
Eesti areng peab hõlmama kõigi tema piirkondade arengut ja sotsiaalset mitmekesisust. Regionaal- ja maaelupoliitika peab tagama teenuste kättesaadavuse, sotsiaalsed garantiid ja tervisliku keskkonna.”
Terje Trei,
Reformierakond
