Sotsiaalministeerium tunnistab, et isikuid, kes hoolekandeteenuseid vajaksid, on oluliselt rohkem, kuid ei suudeta kõigile neile riiklikke teenuseid tagada.
Isegi nende isikute puhul, kellele hoolekandeteenuse on määranud kohus, kuna nad on endale või teistele ohtlikud, ei suuda riik seda teenust kohe tagada. Riigikontrolli analüüsist selgus, et keskmiselt saadakse teenust alles pool aastat pärast kohtulahendit.
Probleeme on kvaliteediga
Probleem on ka hoolekandeteenuse kvaliteediga. Kuna puuduvad teenuste osutamise standardid ning kvaliteedinõuded on minimaalsed, siis ei ole tagatud, et kõikjal saavad isikud samaväärset teenust. Ka järelevalve teenuse osutajate üle ei pruugi kvaliteedi paranemist kaasa tuua, sest auditeeritud maavalitsused teevad järelevalvet minimaalset või ei tee seda üldse.
Teenuse halva kättesaadavuse peamine põhjus on ebapiisav rahastamine. Hinnad ei ole tegelike kuludega vastavuses ning aastate jooksul on hinnad tõusnud vaid personalikulude suurendamise võrra, kuid ka see pole suutnud tagada kvalifitseeritud personali ning pidurdada selle voolavust. Alarahastatuse tõttu pole teenuste mahtu viimastel aastatel oluliselt suurendada suudetud.
Audit kinnitas, et vanaduspensioniealiste erihoolekande probleemil ei ole siiani lahendust. Kuigi vanurite hoolekanne on omavalitsuste ülesanne, on seni psüühiliste erivajadustega pensionäride eest tasunud valdavalt riik. Riigikontroll leiab, et erivajadustega isikute hoolekande korraldus ei tohiks sõltuda inimese vanusest, kuid möönab, et üheks teenuste halva kättesaadavuse põhjuseks on lahendamata probleemid pensionieas olevate erivajadusega isikute hoolekandes.
Ööpäevaringseid hoolekandeteenuseid saavad isikud peavad majutus- ja toitlustuskulude eest tasuma oma võimaluste kohaselt, kuid pea kolmandik neist ei suuda oma sissetulekutest neid kulusid katta. Seetõttu peab teenuseosutaja niigi väikese teenuse hinna arvelt ka selle puudujäägi katma.
Psüühiliste erivajadustega inimesi, kes vajavad hoolekandeteenuseid, on sotsiaalministeeriumi andmetel umbes 7000. Toetavaid teenuseid saab neist alla 4500 isiku.
Psüühiliste erivajadustega isikute hoolekandele nähti 2007. aasta riigieelarves ette 171,1 miljonit krooni.
Osade märkustega juba arvestatud
Sotsiaalminister tänas riigikontrolli auditi eest ning leidis, et psüühiliste erivajadustega inimeste riikliku hoolekande süsteemis on veel arenguruumi. Minister kinnitas, et ministeerium töötab jätkuvalt selle nimel, et pakkuda võimalikult kvaliteetseid erihoolekande teenuseid kõigile vajajatele õiglaste hindadega. Ministri sõnul on mitmete auditis tehtud märkuste ja ettepanekutega praeguseks juba arvestatud.
Ka regionaalminister nõustus riigikontrolli soovitusega, lisades, et maavanemate tehtava riikliku järelevalve tugevdamine ja tõhustamine on tõusnud prioriteetseks tegevuseks ning maavalitsused on oma 2008. a tegevuskavades suurendanud plaanilise järelevalve mahtu.
Riigikontroll auditeeris psüühiliste erivajadustega inimeste riikliku hoolekande korraldust, et hinnata selle tõhusust ning veenduda, kas kõik inimesed saavad vajaduse korral sobivaid hoolekandeteenuseid. Psüühiliste erivajadustega on vaimupuudega ja/või psüühikahäirega isik, kelle seisund segab oluliselt tema igapäevast elu.
Hinnangu andmisel lähtus Riigikontroll sellest, et hoolekandesüsteem töötab hästi siis, kui kõikidel psüühiliste erivajadustega inimestel on vajaduse korral võimalik saada vajalikke hoolekandeteenuseid mõistliku aja jooksul ning nende õigusi selle protsessi käigus ei rikuta.
TOOMAS MATTSON,
riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
