Riigi ja kohaliku võimu vahelist kokkulepet kommenteeris Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu esimees, Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson (pildil), kes ise osales läbirääkimisel Eesti Maaomavalitsuste Liidu hariduselu käsitlevas töörühmas.
“Eesmärk oli kindlustada omavalitsustele stabiilne, seaduse alusel kujunev tulubaas, mis katab linnadele ja valdadele seadusega määratletud ülesannete täitmiseks vajalikud kulud ja võimaldab teha investeeringuid kohalikuks arenguks. Samuti peeti silmas kohalike omavalitsuste tulubaasiga seonduva informatsiooni kajastamist riigieelarve strateegias, et tagada omavalitsustele eelarve planeerimisel täiendav stabiilsus. Üheks lähtepuntiks oli ka omavalitsusliitude kaasamine Euroopa Liidu struktuurfondide kavandamise protsessi.
Eeltööd kokkulepete sõlmimiseks tehti kogu Eestis. Omad töörühmad, mis tegelevad vastava valdkonna teemadega, on nii linnade liidu kui ka maaomavalitsuste liidu juures. Perioodiliselt kohtuvad need töörühmad ka ministeeriumipoolsete töörühmadega. Valitsuse ministeeriumidevahelist komisjoni juhtis läbirääkimistel regionaalminister Jaan Õunapuu, omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni aga Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees Margus Lepik ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees Kurmet Müürsepp. Valitsus esitab läbirääkimiste tulemused koos 2007. aasta riigieelarve eelnõuga Riigikogule.”
Mida on omavalitsuste vaatevinklist tänavuses kokkuleppes uut?
“Selliseid kokkuleppeid on püütud sõlmida igal aastal. Vahel pole suurte erimeelsuste tõttu kokkuleppele jõutud, viimastel aastatel on aga lõpp-protokollid allkirjastatud. Tänavu jõuti kokkuleppele, et eraldised haridus- ja kultuuritöötajate palkade ühtlustamiseks antakse 2007. aastast kohalike omavalitsuste tulubaasi, milleks suurendatakse kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa 0,1 protsendipunkti 11,9 protsendini.”
Kuidas hindate Eesti sotsiaalmajandusliku arengu mõju läbirääkimiste kulgemisele ja kokkuleppe sõlmimisele?
“Mõju on kindlasti suur, sest omavalitsused on üks osa Eesti riigist. Kui läheb hästi riigil, on edu ka kohalikel omavalitsustel. Lisaeelarvete miljardid näitavad, et riigil läheb hästi. Lisalaekumistest kohalikele omavalitsustele samas proportsioonis mõistagi raha ei tule. Selle teema üle võib diskuteerida. Riik vastutab kogu Eesti kaitsevõime, sotsiaalpoliitika ja teiste oluliste küsimuste lahendamise eest, mis on ka igati arusaadav. Samas suurenevad igal aastal omavalitsuste kohustused.”
Kas on valdkondi, kus riigi ja omavalitsuste delegatsioon kokkuleppele ei jõudnud?
“Eriarvamused on selles, et omavalitsusliitude koostöökogu arvab, et koalitsioonileping kohalikele omavalitsustele üksikisiku tulumaksu tõstmise osas on täitmata. Riigi seisukoht on, et piisab ka senini laekunud rahast. Omavalitsuste arvates peaks vastav protsent olema suurem. Ka tasandusfondi ei laeku raha nii palju, kui omavalitsused küsisid. Tahtsime sellesse fondi 264 miljonit krooni, saime 230 miljonit. Tasandusfondi rahad on mõeldud koolide remondiks.”
Kui palju koolimaju nüüd remontimata jääb?
“Täpselt ei oska seda öelda. Eks omavalitsused ole juba harjunud, et alati ei saa nii palju raha, kui on planeeritud. On ju võimalus ka laenu võtta, kuid seda ei saa teha lõpmatuseni. Hariduse tagamisel on aga esikohal ikkagi riigi ülesanded.”
Kas läbirääkimistel käsitleti ka ühistranspordi valdkonda?
“Selleks aastaks eraldati ühistranspordi korraldamiseks omavalitsustele 194,5 miljonit krooni, seekordse kokkuleppe põhjal aga 220 miljonit krooni. Arvestades kütuse hinna tõusu ja bussijuhtide töötasusoove, on kasv minu arvates ebapiisav.”
Mida võimaldab riigi ja omavalitsuste kokkuleppe järgmisel aastal Jõgevamaal korda saata?
“Jõgevamaa valdade ja linnade kõiki täpsemaid plaane ma ei tea. Igast kavatsusest ju kõvasti ei räägita ka. Ma usun, et 15 protsenti rahast jaotatakse omavalitsustele teede remondiks ja korrastamiseks, mis on 15 protsenti rohkem kui tänavu. Nii saab mõnigi kohalik tee mustkatte. Samuti kasutatakse seda raha kergliiklusteede ehitamiseks, tänavalgustuse paigaldamiseks.”
Kuidas teede ja teeäärte korrastamiseks vajalikku raha jaotatakse?
“Jagamisel lähtutakse sellest, kui palju kilomeetreid on omavalitsuses kohalikke teid.”
Miks oli läbirääkimistel kõneks ka riigieelarve strateegia perioodil 2007-2010?
“Riigil ja omavalitsustel on tarvis ka mitu aastat ette vaadata. Ka erinevad arengukavad on ju koostatud pikemaajalises perspektiivis.”
JAAN LUKAS
