Mitu aastat polnud õpilasmalevlased rahul, et malevate põhitoetus pärines omavalitsustelt, riigi suhtumine jäi aga leigeks, seda vaatamata noorte arvukatele üleskutsetele koostööks. Sel aastal on esmakordselt loodud eraldiseisev ?Koondprojekt Õpilasmalevad 2006? ja selle jaoks on ka riigilt raha ette nähtud. Tänavu on ka esimene kord, mil õpilasmalevatel on õigus toetusele kui malevatel, mitte kui lihtsalt ühe noortelaagrina paljude seast. Riigi toetus õpilasmalevatele ulatub 2,7 miljoni kroonini ja malevlase kohta tähendab see 18-20 kroonist toetust ööpäevas sõltuvalt laagrivormist. Riigi poolt toetatud laagrikohtade arv ulatus seni 3000-ni, kuid alates sellest aastast on neid kohti ligi kaks ja pool korda rohkem, eeldatavasti üle 8000.
Tähtaeg läheneb
Tähtaeg taotluste esitamiseks lõpeb üsna pea, 1. aprillil, seega peaksid kõik asjast huvitatud kiirustama. Taotlemiseks tuleb täita mõningad tingimused. Malevlased saavad olla noored vanuses 13-26 aastat, malevavahetuse pikkus on 9-21 päeva, rühma peab kuuluma vähemalt 10 inimest, laagri kasvatajad peavad olema läbinud vastava koolituse ja saanud selle kohta tunnistuse. Oluline on veel seegi, et maleval peab tegutsemiseks olema kohaliku omavalitsuse luba ja malevlastel peab olema lepinguline suhe tööandjatega. Täpsemat infot leiab Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt.
Ettevõtmise eesmärgiks on tuua rohkem noori malevasse, käivitada malevategevus seal, kus see veel alanud pole ja luua eeldused üleriigilise malevasüsteemi loomiseks. Riiklik toetus võimaldab abistada lisaks ööbimisega laagritele ka linnalaagreid ja muuta linnalaagreid rohkem ööbimisega laagriteks, mis on noorte poolt sageli soovitumad. Varem linnalaagrid üldjuhul riigi raha ei saanud. Haridus- ja teadusministeerium on võtnud endale rolli toetada laagrites noorsootööd, palgamaksmine peab jääma ikkagi tööandja hooleks. Meie huviks on seega garanteerida, et laagrites toimuksid orienteerumised, mälumängud, lauluvõistlused ja muu fantaasiaküllane tegevus, palga peavad noored ise välja teenima. Maleva üks põhiprintsiipe on ka see, et noored saavad ise oma tegevusi suunata ja juhtida.
Mida aeg edasi, seda paremaid teenimisvõimalusi tekib ja seda rohkem mitmekesistuvad töövaldkonnad, milles õpilasmalevlased tegevust leiavad. Malevalaulus mainitud Klaarika võib leida tegevust mitte üksnes vagude vahel, vaid ka näiteks mõnel ehitusel või mujal abiks olles. Kogemus ütleb, et need ettevõtjad, kes on korra malevlastele tööd pakkunud, teevad seda ka edaspidi.
Tööharjumuste õpe
Põhjusi maleva toetamiseks on arvukalt. Esiteks, noored õpivad uusi kutseoskusi ja siidinäpud sünnivad maleva keskkonnas ümber. Noored õpivad distsipliini ja vastutustunnet, seda ka üksteise suhtes. Teiseks, riigil on kindlasti odavam toetada õpilasmalevaid, kui hakata hiljem tegelema noortega, kes omal käel on mõne muu hobi leidnud ja ühiskonnale probleemiks kujunenud. Kolmandaks, see viib kokku noored kui tööjõuressursi ja sotsiaalselt mõtlevad ettevõtjad. Oluline ongi praeguses faasis tagada ettevõtjate valmidus malevlastele tööd pakkuda. Läänes mõtlevad ettevõtjad valdavalt paljudele muudele asjadele peale kasumi. Võimalus noortele tööharjumusi õpetada võiks olla üks sellistes missioonidest.
Hiljuti 40-aastaseks saanud õpilasmalev on osutunud üle ootuste edukaks algatuseks, kujutades endast üht parimat noorsootöö võimalust. Noori pole vaja malevasse meelitada, nad tulevad ise. Kui malev suutis uuesti sündida, siis järelikult on temas väge. Riigi toel saab ta seda väge nüüd veel juurde ja ta on selle kuhjaga ära teeninud.
Mailis Reps,
haridus- ja teadusminister
