|
|
Jõgevamaa ehitusmälestiste avarii-restaureerimistöödeks eraldas riik tänavu raha taas vähem kui möödunud aastal: 28 500 eurot mulluse 36 200 asemel. Napp rahasumma jaguneb seitsme objekti vahel. </span> |
Toetatavate ehitusmälestiste nimistusse kuuluvad Roela mõisa valitsejamaja (10 000 eurot), Pajusi mõisa kuivati (7000), Pala mõisa õlleköök (5000), Jõgeva linnas Suur tn 17 asuv elamu (1500), Uue-Põltsamaa mõisa peahoone (2000), Lustivere mõisa peahoone (2000) ja Puurmani mõisa teenijatemaja (1000).
Roela mõisa valitsejamajal peaks toetus võimaldama taastada katuse. Pajusi mõisa kuivatil laskis omanik küljest lammutada nõukogude ajal ehitatud elevaatorid ning nüüd vajavad müürid lammutusjärgset konserveerimist. Selleks ongi ette nähtud eraldatud toetus. Pala mõisa õlleköögil on plaanis toetuse abil remontida vajunud müüri sillused ja tulemüür, Uue-Põltsamaa mõisal aga korrastada vihmaveesüsteemid ning remontida trepp ja veranda.
Jõgeval Suur tn 17 asuva elamul on õnnetus seisus ühe tuulekoja katus, Puurmani mõisa teenijatemajal aga katus, korstnad ja neelukohad. Needki probleemid peaksid riigi toetuse abiga lahendatud saama. Lustivere mõisa peahoones, kus tegutseb hooldekodu, võimaldab toetus aga korda teha ühe saali lae.
“Lustivere mõisa peahoones on ühtekokku kolm saali ja remonti vajaksid nad kõik, ent kõige pakilisem töö on siiski ühe saali lae kordategemine,” ütles MTÜ Lustivere Hooldekodu juhatuse esimees Hille Uus. “Lae ühest nurgast kukkus krohv koos krohvimatiga alla, nii et talad on näha. Selles kohas jooksis katus kümmekond aastat tagasi läbi ning enne laenurga uuesti krohvimist peame kõigepealt kindlaks tegema, kas tala ots pole mädanema läinud.”
Said ka kvoodiraha
Põltsamaa vallale kuuluva Lustivere mõisa käsi on viimasel ajal üldse suhteliselt hästi käinud. Möödunud aastal remonditi hoonel näiteks CO2 kvoodiraha eest 35 akent (üldse on hoonel neid sada) ja kolm välisust.
“Selle raha saime tänu vallavalitsusele: sealsed ametnikud hoiavad end kursis igasuguste rahataotlemisvõimalustega,” ütles Hille Uus. “Oleme vallale tänulikud mulluse ja muinsuskaitseametile tänavuse “rahalaeva” eest.”
“Lustivere mõis ongi väga positiivne näide sellest, kuidas aktiivne ja asjalik mälestiseomanik end ka ise aidata suudab,” ütles Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor Sille Raidvere.
Tema sõnul ei saagi riik mälestisi tervenisti korda teha, vaid anda omapoolse toetusega vaid tõuke, et asjad edenema hakkaksid. Raha eraldamisel peetakse oluliste kriteeriumidena silmas seda, kas hoone on ühiskondlikus kasutuses ja kõigile ligipääsetav, samuti seda, kas hoone või mõni selle osa on avariilises seisukorras, ning seda, kas omanik on võimeline panustama probleemi likvideerimisse ka oma raha. Just selliste mälestiseomanike nappus, kes oleksid võimelised muinsuskaitseobjektide kordategemisse ka ise panustama, ongi Sille Raidvere sõnul üks põhjusi, mis Jõgevamaa sel aastal muinsuskaitseraha ebaproportsionaalselt vähe sai. Kui riik eraldab raha, omanik ise pole sellele suuteline aga midagi lisama, siis tuleb toetuse kasutamisajale pikendust küsida, kui aga toetus sootuks kasutamata jääb, tuleb see riigile tagastada.
Raha ka kirikutele
Möödunud aastastest toetustest läks nii mõnigi Sille Raidvere sõnul väga õigesse kohta.
“Hea meel on mul näiteks Võisiku mõisa juurde kuuluvast Kundrussaare kabelist, mis sai Põltsamaa vallavalitsuse eestvõttel kenasti korda,” ütles ta.
Tema sõnul on veebruari lõpuni võimalik toetust taotleda ajaloo- ja arheoloogiamälestiste hooldustöödeks ning nimetatud objektide juurde infotahvlite paigaldamiseks.
“Kui omavalitsustel on näiteks koostöös koolidega plaanis korraldada noortele suvel töölaagreid, mille kavva võiks mahtuda ka kalmistute või muinaskalmete korrastamine, soovitan neil enne veebruari lõppu minuga ühendust võtta. Sellisteks ettevõtmisteks on võimalik Muinsuskaitseameti kaudu toetust saada. Tuleksin ise noori juhendama ja nendega vestlema. Muu hulgas aitaks selline ettevõtmine tugevdada noorte sidet kohaliku kultuurilooga,” rääkis Raidvere.
Riigi toetust said tema sõnul ka mõned meie maakonna kogudused oma pühakodade korrastamiseks, ent see raha tulid teisi kanaleid pidi. Kirikud on küll ka enamasti ehitusmälestised, ent nende jaoks eraldatakse raha spetsiaalsest pühakodade programmist. Sellest saab tänavu toetust ainult EELK Laiuse Püha Jüri kogudus (4300) ning toetus on mõeldud käärkambri ja kabeli katuste avariitöödeks. Erinevalt varasematest aastatest eraldas kultuuriministeerium tänavu kogudustele ka otsetoetusi. Laiuse kogudus on ka 3000-eurose otsetoetuse saajate hulgas. Raha on mõeldud inventari soetamiseks. EELK Maarja-Magdaleena kogudus ja Põltsamaa Niguliste kogudus saavad niisama palju toetust pühakodade renoveerimistöödeks. Summad ei ole suured, ent abiks siiski.
i
RIINA MÄGI
