Eesti rahvusvahelist kuvandit kehvasti mõjutavaid välispoliitilise sisuga avaldusi on praeguse valitsusliidu juhtivtegelastelt kuulda ärevaks tegevalt sageli. Eesti maine ja usaldusväärsus ennekõike meie liitlaste silmis mõjutab otseselt ka kindlustunnet julgeoleku vallas.
Mõne nädala sisse mahuvad ebaõnnestunud avaldused Eesti olematust julgeolekuplaanist B, Soome värske peaministri ja selle kaudu ka paljude soomlaste ees Eesti valitsuse ja Eesti narriks tegemine, ärplemine Saksamaa suunal, justkui neil puuduks kaitsetahe vajaduse korral Eestit aidata. Ja nüüd on lisandunud siia ritta riigikogu esimehe ebaselge jutt uusaastaavalduses, mis andis Venemaale võimaluse seda tõlgendada Eesti territoriaalsete pretensioonidena Venemaa vastu, olgugi, et nii Eesti kui ka Vene valitsuse heakskiidul allkirjastatud piirilepped, mis fikseerivad piirijoone, ootavad parlamentide ratifitseerimisotsust.
Territoriaalseid pretensioone ei pea kohaseks ka meie liitlased, sest riikidelt, sealhulgas Eestilt, eeldatakse järjekindlust ja ettearvatavat poliitikat. Ja seda eriti nii olulises asjas, nagu on riikidevaheline piir. Seega, kui Eesti valitsus kiitis 2014. aastal piirilepetes oleva piirijoone asukoha heaks ning lepingud allkirjastati nii valitsuse kui ka riigikogu väliskomisjoni toetusel, ei ole tõsiselt võetav hakata viis aastat hiljem mingit teist juttu ajama.
Tulevikku suunatud huvi
Seda ei mõista ega pea adekvaatseks ka meie liitlased. Ka pole selline jutt kuidagi Eesti huvides. Ja päevapoliitiline parteiline eesmärk ei tohi üles kaaluda Eesti välispoliitilist ja julgeolekualast rahvusvahelist usaldusväärsust. Pealegi on kaks praegust valitsusparteid Isamaa ja Keskerakond Eesti-Vene piirilepete sõlmimise heaks kiitnud.
Ka üldpildis jätab see nii Eestis kui Eestist väljas kummalise mulje, kui praeguse valitsusliidu tegelased seavad kahtluse alla Saksamaa valmiduse NATO kollektiivkaitsesse panustada, räägivad mingist olematust kaitseplaanist B ning ühtlasi enam-vähem samal ajal esinevad avaldustega, mida tõlgendatakse territoriaalsete pretensioonide esitamisena naaberriigile. Eriti, kui see tuleb riigikogu esimehe suust ning valitsus istub selle peale vait.
Kõige selle tulemusel jääb mulje, et Eestile välis- ja julgeolekupoliitilist mõju avaldavad väljaütlemised on praeguse valitsusliidu juhtivliikmetele justkui kerglane mäng või kiiresti ununev nali, kus võib rääkida, mida sülg suhu toob ning millega ei kaasne vastutus või tagajärg. Paraku tegelikus elus kaasneb. Teiste riikide otsustajad ei tea, milline mees on Eesti parlamendi esimees, siseminister või keegi kolmas sõnavõtja.
See, et praegu teostab Eesti oma suveräänsust kontrolljoone, mitte riigipiirijooneni, pole tulevikuvaates mõistlik ja sisaldab julgeolekuriski. Seetõttu ratifitseeris riigikogu piirilepingud juba 2005. aastal. Piirilepete jõustumine on tulevikku suunatud huvi, sest mida vähem on Eestil Venemaaga lahtisi ja lahendamata suuri küsimusi, seda parem. Riigipiir peab toimima ja olema välja ehitatud. See omakorda eeldab piirilepingu olemasolu. Praegune olukord, kus Eestil on ajutine kontrolljoon, on osaliselt tinginud ka senised takistused piirjoone korralikuks väljaehitamiseks.
Piirilepingut ei saa alahinnata
Piirilepingud naaberriikide vahel on reegel, mitte erand. Rahvusvahelistes suhetes kehtib põhimõte, et piirid on naaberriikide vahel lepingutega kinnitatud. See on vajalik julgeolekupoliitiline tagatis, et ei tekiks võimalikke arusaamatusi ega vääritimõistmisi nii olulisel ja tundlikul teemal nagu riigi territoorium. Seda nii rahuajal kui ka kriisiolukorras.
Ja kui arutatakse, et milleks neid lepinguid ikka vaja, siis tasub arvestada, et praegune ajutine lahendus on töötanud küll rahuolukorras, kuid ei pruugi tähendada, et kõik toimiks nii ka keerulisemates oludes. Piirilepingute jõustumine on normaalne areng, mitte pealesunnitud toiming. Leedu ja Läti on piirilepingud Venemaaga sõlminud, seda on teinud peaaegu kõik SRÜsse mittekuuluvad Venemaa naaberriigid.
Meie idapiir on NATO kollektiivkaitse piir. Euroopa Liidu liikmesriigina oleme samuti ELi idapiiril ehk sellega lõpeb ELi ühisturu ja ühisreeglitega kaetud ala. Selgelt fikseeritud ja toimiva piiri olemasolu pole võimalik alahinnata ei julgeoleku- ega majanduspoliitika mõttes.
Kõik aastatel 2011‒2015 riigikogu koosseisus olnud neli erakonda ‒ Isamaa ja Res Publica Liit, Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond ‒ tegid valitsusele ettepaneku pidada Vene poolega konsultatsioone, et leida võimalus piirilepete jõustumiseks.
Lepetes on kirjas, et piirilepingutega reguleeritakse eranditult ainult riigipiiri küsimusi ning pooltel pole teineteisele territoriaalseid pretensioone.
Eesti ja Vene parlament peaksid püüdma piirilepete ratifitseerimise ajakavas kokku leppida ning need ka eelnimetatud põhjustel ratifitseerima.
URMAS PAET, eurosaadik
