Märtsis andis valitsus teada, et toetab riigimajade loomist maakondadesse, et parandada riigiteenuste kättesaadavust ning säästa kinnisvarakulusid. Lisaks hakkavad neis hoonetes paiknema riigitöötajate kaugtöökeskkonnad.
Rahandusministeeriumis koostatud kontseptsiooni alusel luuakse riigimajad kõikidesse maakondadesse, välja arvatud Tallinn ja Tartu. Nüüd on selge, et projekti esimese etapi planeeritud ajakavas tulevad esimesed riigimajad Raplasse, Valka, Pärnusse ja Jõgevale. Eeldatavalt 2021. aasta alguses kolitakse Suur tn 3 hoonesse, kus resideerus varem maavalitsus.
Katusekorruse väljaehitus on kõne all
Planeeritud hoone on kõige perspektiivikam just asukoha, suuruse ja seisukorra poolest. „Riigimajja on planeeritud ligi 90 töökohta ning riigiasutused, kes seal hakkavad paiknema, on sotsiaalkindlustusamet, muinsuskaitseamet, maa-amet, keskkonnaamet ning keskkonnainspektsioon, rahandusministeeriumi regionaalhalduse maakondlik talitus, tööinspektsioon, Puuetega Inimeste Koda, PRIA, veterinaar- ja toiduamet, maaeluministeerium, maksu- ja tolliamet, rahvakultuuri keskus, Eesti maaomavalitsuste liit, spordiliit Kalju, Jõgevamaa Ühistranspordikeskus MTÜ ning Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskus,“ rääkis Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kommunikatsioonijuht Mariliis Sepper.
Jõgeval Suur tn 3 asuval hoonel on plaanis välja ehitada ka katusekorrus, et kõikide asutused ära mahuksid. Hoone ruumilahenduse läbivaatamise käigus võib siiski selguda, et sinna ei ole oma eripärade tõttu füüsiliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas paigutada maaeluministeeriumi asutusi, mis asuvad praegu aadressil Ravila 10. Sel juhul puudub vajadus katusekorruse välja ehitamiseks, kuid säilib vajadus investeerida Ravila tn 10 hoonesse.
„Jõgeva riigimaja projekteerimishange on plaanis korraldada järgmisel aastal, selle ehitustööd projekteerimisele järgnevalt 2019-2020. Asutused on plaanis sisse kolida 2020. aasta lõpuks. Kuna ehitustööde planeerimine on veel tööfaasis ning hange tegemisel, saame täpsematest investeeringunumbritest ja maja ümberkorraldusest rääkida järgmise aasta alguses. Fookus on ruumi planeerimisel ning kliimal,“ märkis Sepper.
Riigiteenused koondatakse kokku
Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna projektijuht Dmitri Moskovtsev tõdes, et ettevalmistused on veel pooleli. „Projekti eesmärk on koondada igas maakonnas riigiteenused kokku, et kodanik saaks asjad aetud ühes kohas ning samal ajal hoitaks kokku riigi kinnisvarakulusid. Ühtlasi pakub see võimalust tihendada asutustevahelist koostööd ning kodanikul lahendada probleeme nii, et ta ei peaks mitut asutust külastama,“ märkis Moskovtsev.
Riigimaja kontekstis käsitletakse avalike teenustena neid, mida pakutakse ka täna maakonnakeskuses. Kohaliku omavalitsuse teenuseid pakub vallavalitsus jätkuvalt vastavalt oma väljakujunenud teenustepaketile.
„Majja on planeeritud ka kaugtöökohad, kuid nende täpne arv selgub hoone projekteerimise käigus. Kaugtöökohti saavad kasutada kõikide riigiasutuste töötajad,“ lubas Moskovtsev.
„Täna on käimas kaugtöökohtade pilootprojekt, mis sai alguse juulis 2018. Kaugtöökohad asuvad täna Raplas, Haapsalus ja Paides. Pilootprojekt töötati välja valitsuse selle aasta 16. märtsi otsusega luua riigimajad. Kaugtöökohtadega soovitakse pakkuda riigiasutuste töötajatele võimalust ajutiselt ja mugavalt teises asukohas töötada. Nimetatud pilootprojekti kolmes linnas on esialgu igal pool neli töökohta,“ lisas Mariliis Sepper.
KERTTU-KADI VANAMB
