 |
Neljapäeval tutvustasid riigikontrolör Mihkel Oviir, riigikontrolli peakontrolör Ülle Madise ja avalike suhete juht Toomas Mattson Jõgeva maavalitsuses väljatöötatavat e-riigi harta projekti, mille põhimõtteks on, et igaühel on õigus selgele ja lihtsale elektroonilisele asjaajamisele. |
Eesti suudaks praeguste teadmiste pagasi juures asjad nii käima panna, nagu e-riigi harta projekti punktides välja toodud, st kõik on tehniliselt teostatav, kinnitas maakonna IT-nõukogu esimees, Jõgeva maasekretär Henri Pook.
Esmaspäeval saadab riigikontroll ka kohalikele omavalitsustele e-riigi harta projekti ning see pannakse üles ka osale.ee keskkonda, kus inimesed saavad teha oma muudatus- ja täiendusettepanekuid.
Pook märkis, et miski ei asenda teinekord lihtsat inimlikku suhtlemist ja inimesel peab olema võimalus valida, kuidas ta ametnikuga suhtleb. “Seda enam, et ametnik saab kliendile näidata, millised on tema võimalused asjaajamiseks. Ja võib-olla järgmine kord ei peagi inimene enam ise kohale tulema,” rääkis Pook.
Kodanikuühiskond internetti
Saare vallavanema Jüri Morozovi hinnangul tähendaks kodanikuühiskonna kolimine internetti seda, et kogukondlik identiteet jääb aina nõrgemaks. “Tulemuseks on, et kodanikuühiskond formeerub valdkonniti, mitte piirkonniti,” lisas ta. Kui kodanikuühiskonna diskussioon läheb internetti, siis kaob Saare vallavanema hinnangul selle ühiskonna jaoks kõige tähtsam dimensioon ehk seotus ja sidusus. “Viimast ei saa ainult interneti teel tekitada, peab ka silmast silma kohtuma. Sidusus ja seotus loovad sotsiaalset kapitali, mille kohta kogu aeg räägitakse, et seda on väga vähe. Selles kontekstis on keeruline mõistatada, mis meie väikese ühiskonnaga tulevikus juhtub,” tõdes ta.
Riigikontrolör Mihkel Oviiri hinnangul on teatud protsessid objektiivsed, nende eest pole pääsu. Ta tõi näiteks Muinas-Eesti kärajate asendumise valimissüsteemiga. “Igas protsessis on oma plussid ja miinused, midagi pole teha,“ lisas riigikontrolör. Ta kinnitas, et ei näe jõudu, mis neid protsesse tagasi pööraks.
Maavanem Aivar Kokk tõi välja internetiteenuse kalli hinna, mille tõttu paljud inimesed seda endale kahjuks lubada ei saa. “Sageli tuleb odavam sõita bussiga kohale,” lisas ta.
Mida võime oodata infoühiskonnast
Riigikontrolli initsiatiiv e-riigi harta koostamiseks tuli pärast seda, kui lõpetati avaliku teenuse kvaliteedi audit infoühiskonnas. “Kui inimene vaatab oma igapäevaseid tegemisi ja toimetamisi, siis kui palju on elu tänu infoühiskonnale paremaks muutunud? Vastuseks tulevad kaunis suured küsimärgid. Oleme kõik sellega kokku puutunud, et meid jooksutatakse sama palju kui 10-15 aastat tagasi” tõdes Oviir.
e-riigi hartas peaks määratlema kodaniku õigused infoühiskonnas, st mida oleks kõikidel aus oodata infoühiskonnast ja mida võiksime sellest saada.
Riigikontroll hakkas e-riigi hartat ehk igaühe õigusi e-riigis ette valmistama käesoleva aasta algul. Riigikontrolör väitis, et inimene harjub infotehnoloogia pakutavate võimalustega väga kiiresti. Ta tõi näiteks tuludeklaratsioonid, millest 90 protsenti täidetakse elektrooniliselt. Lähiajal on tema hinnangul internetti kolimas ka valimised.
eMaakonna projektis lööb kaasa ka Jõgevamaa
Jõgevamaa on ühinenud eMaakonna projektiga, kus neli maavalitsust – lisaks Järva, Viljand- ja Valga – on pannud seljad kokku ja töötavad kolme pilootprojektiga, et koordineerida maakondlikul tasandil infoühiskonna arendamist.
Praegu on kolm projekti jõudnud taotluse esitamise staadiumi. Need on volikogu infosüsteemi projekt, universaalse kodulehekülje haldussüsteem kohalikule omavalitsusele ja erinevate registrite süsteem.
Volikogu infosüsteem ehk volis puudutab otse ka Jõgeva maavalitsust. Tegemist on sama süsteemiga, mida Stenbocki majas valitsuse istungitel kasutatakse. Sama võimalus on tulemas ka kõikidele kohalike omavalitsuste volikogudele.
Universaalse interneti kodulehekülje haldamise süsteem vastab kõikidele seaduse nõuetele ja arvestab senituntud tehnoloogiaid ning samal ajal sobib tavalisele inimesele kasutamiseks. Selle süsteemi kasutuselevõtmine on reaalne ka Jõgevamaal.
Kolmas projekt puudutab ehitusatlast, sellega tegeleb Järva maavalitsus. Ülesandeks on panna kokku erinevad registrid, kaardid, ehitusinfo. Taolises registris on inimesel internetis kõigepealt võimalik määrata, kas ta soovib ehitada puukuuri või tehast. Valikute kaudu on minimaalse ajakulu ja dokumentide hulgaga võimalik jõuda soovitud tulemuseni.
eMaakond kaasab koostöösse maakonna omavalitsusi ja nende allasutusi ning kolmanda sektori organisatsioone, eMaakonnaga on vastavalt lepingule võimalik jooksvalt liituda ka teistel maakondadel. eMaakond edastab ja levitab tulemused ja oskusteabe ülejäänud maakondadele ja omavalitsustele.
ERALDI KASTI
E-riigi harta kümme põhimõtet
*Õigus valida suhtluskanalit
*Õigus elektroonilisele isikutuvastusele
*Õigus täielikule infole avalike teenuste kohta
*Õigus saada teenuseid lihtsalt ja mugavalt
*Õigus ülevaatele teenuse osutamise seisust
*Inimese õigus ülevaatele tema kohta kogutud andmetest
*Õigus isikuandmete turvalisele töötlemisele
*Õigus anda tagasisidet teenuse kvaliteedi kohta
*Õigus saada otseteavet
*Õigus osaleda otsustusprotsessides
HELVE LAASIK
