Oviir ütles, et nii arenenud IT-lahendustega riigis nagu Eesti tuleks ometi lõpetada absurdne olukord, kus riigiasutused teevad arvutis dokumendi, trükivad selle siis välja ja saadavad postiga teise riigiasutusse, kus see siis omakorda paberilt postiregistrisse skaneeritakse. «Eestis ei ole probleemiks mitte niivõrd tehnilised lahendused ja raha, kui ametnike soovimatus sisseharjunud paberimajanduse reegleid muuta,» ütles Oviir. Oviir nentis, et kuigi riik teadvustab probleeme dokumentide haldamises, tuleks siiski liikuda nii dokumendihalduse, raamatupidamise kui ka kohalike omavalitsuste IT-lahenduste osas edasi senisest kiiremini. Riigikontrolöri seisukohti toetas eile ka riigikogu riigieelarve kontrollimise erikomisjon. Riigikontrolör lisas, et kahtlemata on riigiasutuste omavaheline elektrooniline asjaajamine vaid väike samm õiges suunas. «Kõige olulisem on panna Eesti tohutu IT-potentsiaal tööle kodanike heaks, muuta IT-teenus selliseks, et see oleks kodanikusõbralik, et see jõuaks igaüheni, säästes aega, vaeva ja raha.» Riigikontrolöri sõnul on ta probleemidest vestelnud peaminister Andrus Ansipi ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaarega, kes mõlemad tajuvad selgelt IT-valdkonna süsteemse arendamise vajadust. «Kuna poliitilisel tasandil on asi teadvustatud, on vaja ametnike tasandil aktiivset tegevust,» sõnas Oviir. Riigi ja omavalitsuste suhe infoühiskonna ja e-teenuste arendamisel on reguleerimata: pole selget tööjaotust, kohustusi, ajakava. Õigusaktides puudub üldse kohustus kodanikele e-teenuseid osutada. Riigikontrolli andmeil pole riik ega KOVid pööranud tähelepanu mobiilipõhiste teenuste arendamisele, mis võiks eriti hajaasustuse piirkondades omada suurt väärtust elanikele nii aja- kui sõidukulude kokkuhoiul. VOOREMAA
