 |
Aprillikuu on Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva aasta kalendris teatavasti riigikogu kuu. Selle jooksul lävib parlament tavalisest tihedamalt Eesti eri maakondadega. Eile Jõgevamaad väisanud riigikogu seitsmeliikmeline esindus sai Mustvees, Jõgeval ja Põltsamaal ülevaate sellest, mis suundades maakonna- ja omavalitsusjuhid Jõgevamaa elu edendada soovivad ning mida selleks juba ära tehtud on. |
Mustvees tutvusid riigikogu esimees Ene Ergma ning fraktsioonide esindajad Igor Gräzin, Tiina Oraste, Kalvi Kõva, Maret Merisaar, Marika Tuus ja Villu Reiljan Kesk-Peipsi sadamate ehk Mustvee ja Omedu sadama rajamise projektiga. Teistest Jõgevamaa arenguvisioonidest said riigikogulased ülevaate maavalitsuse saalis toimunud ümarlaual, millel osalesid maavalitsuse ametnikud, omavalitsusjuhid ning Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse esindajad.
Kuulanud ära maavanem Aivar Koka jutu ambitsioonikatest arenguplaanidest, küsis sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva uudishimulikult, et kes siis selliseid kogu maakonda hõlmavaid projekte juhib ning missugustest allikatest neid rahastatakse: maavalitsuse võimalused on ju nii ühes kui teises osas üpris piiratud. Aivar Kokk vastas, et projekte juhib see, kes seda nii seaduse kui ka pädevuse järgi kõige paremini teha saab.
Näiteks Jõgeva-Põltsamaa gaasitorustiku rajamise projekti algatas küll maavalitsus, aga kui asi konkreetsete tegudeni jõudma hakkas, anti juhtohjad üle Põltsamaa vallavalitsusele, samuti maavalitsuse algatatud Kesk-Peipsi sadamate projekti veab Kasepää vallavalitsus jne. Mis aga rahastamisse puutub, siis panustavad projektidesse omavalitsused, ent raha saab taotleda ka erinevatest fondidest ja riigilt. Riigipoolse rahastamise saavutamiseks on, tõsi küll, mõnikord vaja head lobitööd ja Jõgevamaalt valitud riigikogu saadikute kaasabi.
Jutt projektide vedamisest-rahastamisest kasvas üle laiemaks aruteluks maavalitsuse ja maavanema rolli üle: mõlemat teemat on viimasel ajal ju avalikkuses palju lahatud. Nii mõnedki on arvanud, et maavalitsuste funktsioonid võiksid üle võtta omavalitsuste liidud.
“See, mis silt seisab maja seinal ja mis ametinimetusega inimene asju ajab, polegi tähtis, tähtis on, et maakonnas valitseks koostöö vaim — siis edenevad asjad õiges suunas,” ütles maavanem. “Samas on maavalitsusel praegu võtta hulk koolitatud ametnikke, kes saavad arendusprojektide juures eestvedajateks või taganttõukajateks olla, omavalitsuste liidu kantselei koosneb aga vaid kahest inimesest. Sestap pole praegu minu meelest otstarbekas senist süsteemi lammutama hakata.”
Probleemid tuttavad
“Minu kui Jõgeva- ja Tartumaalt valitud riigikogu saadiku jaoks on Jõgevamaa ja siinsed probleemid üsna tuttavad,” ütles riigikogu esimees Ene Ergma. “Iseasi, kuidas ma probleemide lahendamisele kaasa aidata saan. Nii Jõgeva kui ka ülejäänud 14 maakonda tahaksid ju kõike, mida neil vaja on, saada hästi ruttu, aga selleks, et kõigi soove rahuldada, peaks olema riigi rahakott põhjatu.”
Seda tunnistas Ene Ergma küll, et maavalitsuse ja omavalitsuste koostöö on Jõgevamaal väga hea ning see aitab kaasa maakonna elu edenemisele.
Villu Reiljan tunnistas, et riigikogu esindamise kõrval on ta ikka esindanud ka Jõgeva maakonda.
“Riik peaks ajama senisest palju tugemavat regionaalpoliitikat,” ütles Villu Reiljan. “See on mitte üksikute piirkondade arendamise, vaid eestluse elujõu küsimus. Jõgevamaa ise on näidanud üles väga suurt aktiivsust. Maavalitsuse käivitatud projektid tunduvad esmapilgul ehk liigagi lennukad, ent tegelikult väga tuumakad.”
Kalvi Kõva tunnistas, et on viimase kahe kuu jooksul tervelt neli korda Jõgevamaal käinud.
“Võrumaalasena tajun, et Lõuna-Eesti maakondade probleemid on paljus sarnased,” ütles Kalvi Kõva. “Jõgevamaa ja Võrumaa on mõlemad põllumajanduspiirkonnad. Ja kui teil tuleb idapiiril vastu Peipsi, siis meil lõunas Lätimaa.”
Kasulik lobitöö
Maakondade sarnasusele vaatamata nentis Kõva naljatamisi, et Jõgevamaa päev riigikogus — see oli teatavasti 9. aprillil — algas palju suurejoonelisemalt kui Võrumaa oma. Päev enne, st 8. aprillil külastas Jõgevamaad riigikogu sotsiaalkomisjon. Küsimusele, kas sellistest riigikogu kuu raamesse mahtunud aktsioonidest maakonnale ka kasu võiks tõusta, vastas maavanem Aivar Kokk, et tõuseb kindlasti.
“Parlamendi liikmed on saanud aimu meie ettevõtmistest ja probleemidest. Kõik on kingiks saanud ka maakonna mullust aastat kokku võtva aastaraamatu. Tagasisidena sellele on mitu inimest helistanud ja uurinud, kuidas nad saaksid meid meie ettevõtmistes toetada,” ütles Aivar Kokk.
Tema sõnul oli eilsel ringsõidul eriti tuntav riigikogulaste toetus Kesk-Peipsi sadamate projektile. Kõige rohkem aga küsitud seda, kuidas on Jõgevamaale nii palju investeeringuid suudetud saada.
“Minu ühene vastus oli — tänu maavalitsuse, omavalitsuste, maakonna arendus- ja ettevõtluskeskuse ja mittetulundusühingute heale koostööle,” ütles Aivar Kokk. “Samas vaimus tuleb ka jätkata, sest võitjad on need maakonnad, kes suudavad aastani 2013 kestva Euroopa Liidu rahastusperioodi jooksul rohkem projektiraha välja võidelda. Pärast seda on suuremate rahalaevade saabumine juba vähetõenäoline.”
RIINA MÄGI
