Teisipäeval külastas Sadalat Eesti Külaliikumise Kodukant komisjon, kelle ülesandeks on valida Eestimaa aasta küla. Nende hulgas oli ka riigikogu esimees Henn Põlluaas.
Nagu tavaks, juhib hindamiskomisjoni tööd riigikogu spiiker. Peale Henn Põlluaasa käisid Sadalas rahandusministeeriumist Tarmo Kivi, Eesti Leader liidust Triin Kallas, maaeluvõrgustikust Ave Bremse, 2017. aasta Eestimaa aasta küla Läsna-Loobu esindaja Heli Napp, Maaelu Edendamise Sihtasutusest Raul Rosenberg ja maaeluministeeriumist Mari Kirss.
Eestimaa aasta küla kuulutatakse välja 26. juulil Räpinas Eesti Külaliikumise Kodukant maapäeval. Tänavu valitakse Eestimaa aasta küla kaheksandat korda. Valimised toimuvad üle aasta ning iga maakond esitab tiitlile oma aasta küla.
Tullakse tagasi
„Ei tulnud vaatama, kuidas maal ellu jääda, vaid käime läbi maakondade valitud paremad näited,“ ütles rahandusministeeriumi esindaja Tarmo Kivi, kes lootis käigult leida seda, millega on kogukonnad hästi hakkama saanud. „Linnastumine on aastakümneid kestnud tendents, ilmselt mõnes mõttes paratamatus, aga regionaalvaldkonna põhiline väljakutse ongi vaadata, kuidas üle Eesti tervikuna oleks võimalik hästi ära elada,“ arvas Kivi.
Ta on ise sündinud Lõuna-Eestis Otepääl, töötanud pikka aega Tartumaal Peipsi ääres, nüüd ringiga Tallinna jõudnud. „Keeruline öelda, kuidas niisuguseid protsesse riigi tasandil pöörata või muuta. Küllap see on ka elutsükli teema. Noortel on tõenäoliselt vaja käia aktiivsemas, linnalises keskkonnas, saada kõrgharidus, rohkem kogemusi. Mingis elutsüklis saabub stabiilsem aeg, siis on jälle laste kasvatamiseks parem rahulik keskkond. Seda on näha, et mingist eluetapist inimesed otsivad elukohti väljaspool linnapiirkonda. Külades, mida oleme tänavu külastanud, on öeldud, et vabu talukohti ei ole. See näitab, et kui elukeskkond on hea, tullakse tagasi,“ arvas Tarmo Kivi.
Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutusest käib kaasas sellepärast, et kuulata inimesi ja vaadata, mis probleemid maal on. Sihtasutus tegeleb ettevõtluse toetamisega just maal. „Mida rohkem on ettevõtjaid, seda parem on maainimese elu. Kui on enam ettevõtjaid, siis konkurentsis tõusevad ka palgad,“ rääkis Rosenberg.
„Peab olema inimene, kellel tekib idee, ja kes tahab midagi teha. Peab olema julgust riskida ja olla ettevõtja. On ju nii, et palgatöötajana on tihti palju mugavam töötada, sest on rohkem sotsiaalseid garantiisid kui ettevõtjal. See, et palgatöötajal on lihtsam elada, isegi pärsib mingil määral ettevõtlust,“ arvas sihtasutuse esindaja.
Ettevõtted linnast kaugel
„Põllumajandusega on seotud kogu meie tagamisportfellist 41 protsenti ja ülejäänu on ette nähtud muudele ettevõtlusvaldkondadele, toidutootmisele, restoranidele, turismile, väikestele õlletootjatele. Mis laene puudutab, siis olid meil eelmise aasta põualaenud – kogu see 20 miljonit laenasime 31. maiks põllumeestele välja. Maaelu arengukava instrumentide hulgas on mitu valdkonda, nii põllumajanduse kui ka maaelu mitmekesistamise valdkond ja toiduainetetööstus. Taastuvenergia meede lõppes, sest liiga palju tuli päikeseenergiajaamu, mis maale ühtegi töökohta ei loonud. See ei andnud kohalikule kogukonnale mingit väärtust juurde. Ühiskonnale küll, aga siis peaks see olema toetatud kusagilt mujalt. Kui mõtlen meie sihtasutusele, siis programmid võiks puudutada valdkondi, kus on turutõrge. Pankades on hoiustajate raha ligi 16 miljardit eurot, sellega me nagunii ei suuda konkureerida,“ selgitas Rosenberg, nentides, et üheks turutõrkeks ongi ettevõtluse paiknemine linnadest kaugemal.
„Selleks, et elu külas edeneks, on vaja üht tõsist eestvedajat. Olen võrrelnud samasuguste tingimustega külasid. Kus on kirglik eestvedaja, seal küla tegutseb ja areneb. Kus seda pole, ei juhtu midagi,“ võttis ta oma muljed kokku.
Poliitikat otsida ei tasu
„Kaheksa korda, kui on aasta küla valitud, on riigikogu esimehel olnud saanud au hindamiskomisjoni juhtida,“ ütles Henn Põlluaas. „Eks see on terve Eesti asi. Minu meelest on see vahva traditsioon ja mul on hea meel seda jätkata,“ lisas ta.
„Poliitikat sellest tegevusest otsida ei maksaks. Igal pool üle Eesti peab olema võimalik hästi elada. Käime praegu läbi Eestimaa parimaid ja ilusamaid külasid ja näeme pärleid. Kahjuks pole Eestil siiamaani olnud sisulist regionaalpoliitikat, mis oleks elu maal hoidnud ja kaitsnud. Eks nüüd nõuab suuremat pingutust see kõikjale tagasi tuua,“ ütles Põlluaas.
„Selleks pole ühte kindlat retsepti, kuid kindlasti on palju meetmeid, mis saab rakendada. Üks on juba mentaalne arusaam, et Eesti ei saa olla ainult suured tõmbekeskused ja tühi maa. Mina usun, et aitaks regionaalsed maksuerisused, et ettevõtjal oleks lihtsam maapiirkonnas oma äri alustada või jätkata, sest kui inimestel on tööd, siis jätkub kogu muu elu maal.“
Nagu MES-i esindaja Rosenberg, oli ka Põlluaas arvamusel, et maapiirkonna ettevõtlust tuleb eraldi toetada. „Praegu on olukord selline, et ettevõtjale on maapiirkonda pangalaenu saamine keeruline, ta kas ei saa seda, sest pant on nii väikese väärtusega, või saab oluliselt kallima protsendiga kui Tallinnas. Kui ta saab hoone valmis, on see odavam kui ehitusmaterjal. Pealinnas muutub hind vastupidi ja hoone hind on kordades suurem. Juba siin tuleb kolossaalne erinevus.
Võimalik seda vahet vähendada on kas maksusoodustustega, ükskõik millised need on või toetustega. Seda tuleb tasakaalustada, et ka mujal tasuks ettevõtjatel tegutseda. See tähendab, et inimestel oleks tööd ja nad saaks leiva lauale.“
ANDRA KIRNA
