Eile andis kuuskümmend kolm Riigikogu liiget parlamendi juhatusele üle avalduse, millega kutsutakse Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni üles põllumajanduse otsetoetusi Euroopas kiiremini võrdsustama ning nende osakaalu põllumajanduspoliitikas vähendama.
Avalduse koostamise eestvedaja on Jõgevamaalt ja Tartumaalt Toompeale valitud ettevõtja, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Aivar Kokk. Tema sõnul on Euroopa Komisjoni poolt välja käidud põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamise tempo Eesti seisukohast lähtudes selgelt liiga aeglane.
“Euroopa Komisjoni praegune ettepanek, mille kohaselt tõuseksid otsetoetused Eestis 42 protsendilt liidu keskmisest järgmise Euroopa Liidu finantsperioodi lõpuks ainult 58 protsendini, on vastuolus Euroopa Liidu aluspõhimõtetega — võrdse kohtlemise ja võrdsete konkurentsitingimustega,” rääkis Kokk.
Võrdsed konkurentsitingimused kõigile
“Balti riikide sooviks on otsetoetuste taseme kiirem järelejõudmine teistele riikidele. Vastasel juhul satub tugeva löögi alla meie põllumajandussektori konkurentsivõime, väheneb kohalik tootmine ja suureneb importtoodangu osakaalu tähtsus kohalikul turul,” ütles Kokk.
Avaldusega kutsub riigikogu Euroopa Liidu liimesriike, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni üles kehtestama selline ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) otsetoetuste süsteem, mis tagaks võrdsed konkurentsitingimused kõikidele Euroopa Liidu põllumajandustootjatele. Samuti peab riigikogu vajalikuks järgmisel Euroopa Liidu finantsperioodil üleminekut uuele otsetoetuste arvestamise metoodikale, mis võimaldaks vältida olulisi erinevusi otsetoetuste kõrgeima ja madalaima taseme vahel ning mis arvestaks majandus- ja keskkonnakriteeriume. Tarvis on jätkata nii otsetoetuste kui ka maaelu arengu kava meetmete rahastamist selliselt, et oleks tagatud põllumajanduse ja maapiirkondade jätkusuutlik areng ning arvestada liikmesriikide eripärasid.
Samuti tuleks anda ühtset pindalatoetuse süsteemi rakendavatele liikmesriikidele võimalus arvata toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka see põllumajandustootmiseks sobiv maa, mis ei olnud heas põllumajanduslikus korras 2003. aasta 30. juuni seisuga ja mille kohta ei ole seni olnud võimalik taotleda ühtset pindalatoetust.
Võimelised tagama toidujulgeoleku
“Eestis kui põllumajandusmaal on elaniku kohta ligi kaks korda enam põllumaad kui Euroopa Liidus keskmisena (vastavalt
Aivar Koka sõnul toetasid avaldust kõigi riigikogu fraktsioonide ja endistest keskerakondlastest koosneva Demokraatide ühenduse liikmed.
i
JAAN LUKAS
