Kui teistes koolides valitses umbes kuu aega tagasi veerandilõpu pinge kontrolltööde, järelvastamiste ja veerandihinnete väljapanekuga, siis Jõgevamaa gümnaasiumis kulges samal ajal tavarütmis õppetöö, sest selles koolis pole õppeaasta jagatud mitte neljaks veerandiks, vaid kolmeks trimestriks, millest esimene peatselt arvestustenädalaga lõpeb. Vooremaa tänastel hariduskülgedel tulebki juttu
sellest, kuidas vastavatud riigigümnaasiumis esimesed koolikuud möödunud on ja mille poolest see kool teistest erineb.
“Õppeaasta esimesed kuud möödusid suure kiiruse tähe all, sest uue kooli käivitamine tähendab seda, et enam-vähem korraga tuleb käivitada palju suuremaid ja väiksemaid asju,” ütles Jõgevamaa gümnaasiumi direktor Alo Savi. “Hea meel on tõdeda, et kool alustas tööd suurema arvu õpilastega, kui alguses ennustati. Arvati, et ei tule kahtsadatki täis, ent tegelikult on meil praegu 220 õpilast.”
Direktori sõnul on õpetajate kaader komplekteeritud ja tugev, kõik vajalikud õppematerjalid on olemas ja klassiruumid tehniliselt hästi varustatud. Igas klassis on näiteks olemas dokumendikaamera ja laealune projektor. Arvutiklassis on korralik arvutipark ja lisaks sellele on koolil veel kärutäis ülearvuteid, mille õpetaja saab vajaduse korral tundi kaasa võtta.
Direktori sõnul jäid kahe esimese koolikuu jooksul mõned kavandatud asjad ka tegemata. “Õpilasesindus tuli küll kokku, ent selle korralikuks töölesaamiseks kulub ehk veel paar kuud.
Õpetajatevahelisi arutelusid ei jõudnud me samuti nii palju korraldada, kui vaja oleks olnud.
Aga selleks polnud enam kusagilt lisaaega näpistada, sest õpetajate ajavarud kulusid õppekavade rakendamisele,” ütles Alo Savi.
Ka kooli keldrikorrusel asuv kohvik jäi enne sügisest koolivaheaega avamata. Ent homme avab see uksed. Tõsi, ligemale kaks kolmandikku õpilastest käib mõistliku hinnaga ja maitsvat koolilõunat söömas Jõgeva põhikooli Piiri tänava õppehoones ehk endises Jõgeva ühisgümnaasiumi majas (neljakümneminutilise söögivahetunni jooksul jõuab seal rahulikult ära käia) ning selles osas kohviku
avamine midagi ei muuda. Kohvikust saavad toitu osta need, kes koolilõunat ei söö või sellele
midagi lisaks soovivad.
Google ja ellujäämiskursus
Peale tavaliste õppetundide on Jõgevamaa gümnaasiumis kahe ja poole kuu jooksul toimunud
mitmesuguseid sündmusi. 23. septembril peeti näiteks spordipäeva, mille käigus sündisid uue kooli esimesed kergejõustikurekordid. Oktoobri alguses peeti õpetajate päeva. Nagu ikka, andsid bituriendid sel päeval nooremates klassides tunde ja õpetajatelegi peeti kooli suures auditooriumis loenguid. “Omandasime metsas ellu jäämise tarkusi, aga saime ka tänu abiturient Kaarel Vandlerile
põhjaliku ülevaate sellest, mida võimaldab teha Google.
Poleks uskunudki, et see nii avaraid võimalusi pakub,” ütles Alo Savi. “Hiljem võistlesime abiturientidega mälumängus ning tutvusime OÜ Softcom ja ASi Valmeco näitel kohaliku ettevõtlusega. Nii õpetajad kui ka õpilased hindasid tänavuse õpetajate päeva parimaks, mida nad oma elus kogenud on.” Meeldejäävaks kujunes ka oktoobri keskel toimunud “rebaste nädal”, mille käigus kümnendate klasside õpilased täieõiguslikeks gümnasistideks said. Suures auditooriumis on aga
õpilased pea iga nädal mõnd huvitavat loengut kuulata saanud. On räägitud välismaal õppimise
võimalustest, noorte ühiskondlikku teadlikkust ja omaalgatust edendavast organisatsioonist
Tegusad Eesti Noored, hiina keelest ja kultuurist, sellest, kuidas targalt ja turvaliselt reisida
jne. Kohalike volikogude valimiste eel toimus riigigümnaasiumis ka Jõgeva linnapeakandidaatide
valimisdebatt. Auditooriumiloengud saavad teoks enamasti kolmapäeviti pärast klassijuhatajatundi.
See toimub kõigis klassides ühel ajal.
Nagu katselabor
Need õpilased, kellel koolipäeva lõpuks energiat veel üle jääb, saavad kaasa lüüa neidude,
mees- või segakooris (juhendaja Maret Oja), kooliteatris Liblikapüüdja (lavastaja Lianne Saage-
Vahur), rahvatantsurühmas (Marika Järvet ja Ave Lääne), kunstiringis (Anne Jaama), mälumänguringis (Tiit Naarits) või korvpallitreeningutel (Annika Rüütli ja Rainer Võsaste). “Lisaks koolisisestele traditsioonidele on meil plaanis algatada riigigümnaasiumide ühiseid traditsioone,” ütles
Alo Savi. “Käivitamisel on riigigümnaasiumide vahelised võistlused. Eri aladel hakkavad mõõtu võtma viie praegu tegutseva riigigümnaasiumi – Nõo reaalgümnaasiumi, Läänemaa ühisgümnaasiumi ning Noarootsi, Viljandi ja Jõgevamaa gümnaasiumi – õpilased. Sotsiaalainetes võisteldakse tuleva aasta 7. ja 8. märtsil Jõgeval.”
On plaanis hakata korraldama ka riigigümnaasiumide õpetajate kokkusaamisi eri gümnaasiumides.
Matemaatikud võiksid koguneda Nõkku, keeleõpetajad Noarootsi jne.
“Meil on unikaalne võimalus alustada uusi asju ja katsetada tõhusat hariduskoostööd. Viimane
aastakümme on haridusvaldkonnas kulgenud ju pigem konkurentsi tähe all,” kinnitas direktor.
Järgmisel õppeaasal tema teada Eestis ühtegi riigigümnaasiumi ei avata, ülejärgmisel aastal peaksid need aga käivituma Jõhvis, Võrus ja Pärnus.
Küsimusele, kas ta on valmis nende uute koolide käivitamisel nõuandjaks olema, vastas Alo Savi, et tal seisab ametijuhendiski ühe punktina kirjas “Nõustab alustavaid riigigümnaasiume”. Nii on Jõgevamaa gümnaasium mõnes mõttes kui katselabor, kus testitud ideed kujundavad Eestimaa hariduse homset nägu.
Oma senise kogemuse Jõgevamaa gümnaasiumi direktorina võttis Alo Savi kokku järgmiselt.
“Hüppasin tundmatus kohas vette ja vesi, nagu selgus, oli sügav. Usun, et kõige raskem on siiski juba möödas. Kõik see, mida teinud oleme ja mida edaspidigi teeme, teenib aga üht eesmärki: et õgevamaa gümnaasiumist tuleks väga hea kool, millega oleksid rahul nii õpilased, õpetajad, apsevanemad kui ka kooli pidaja, st riik.”
RIINA MÄGI
