Riigigümnaasiumi rajamine Jõgevale otsustatakse paari nädala pärast

Haridusministeerium on otsustanud toetada Jõgeval Aia tänav 34 asuva koolimaja renoveerimist riigigümnaasiumiks. Jõgeva linnavolikogu piirdus viimasel istungil teema arutamisega, lõplik otsus võetakse kava kohaselt vastu paari nädala pärast.

Jõgeva linnavolikogu esimees Meelis Pauklin märkis volikogu istungil, et Jõgeval asub riigigümnaasiumiks sobilik hoone Aia tänav 34, milles praegu tegutseb täiskasvanute keskkool. Linn taotles hoone renoveerimiseks  toetust CO2 saastekvoodi müümisest laekunud rahast ja riik otsustas eelmise aasta lõpus eraldada 28 miljonit krooni. Seda raha saab kasutada hoone soojapidavuse parandamiseks, katuse ja ventilatsiooni uuendamiseks.  Lisanduvad aga kulud üldehituseks ja muukski otstarbeks. Nii võib hoone renoveerimise üldmaksumus ulatuda 40-50 ja isegi kuni 60 miljoni kroonini.

i
Haridusvõrk vajab muudatusi

Pauklini sõnul vajab Jõgeva haridusvõrk muudatusi põhjusel, et õpilaste arv gümnaasiumiastmes väheneb kiiresti. “Tulevikus võiksid gümnaasiumieas õpilased õppida kõige rohkem  kolmes paralleelklassis,” avaldas ta arvamust.

Jõgeva linnavolikogu liikmetele  tutvustasid riigigümnaasiumi rajamisega seonduvat  Jõgeva linnavalitsuse ametnikud ning haridusministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Indrek Riisaar. Saadikud olid aga kohe istungil algul seisukohal, et seekord piirdutakse erinevate osapoolte seisukohtade kuulamisega, neile küsimuste esitamisega, teema arutamisega, kuid otsust riigigümnaasiumi rajamise kohta veel vastu ei võeta.

“Otsustamise edasilükkamine oli suuresti tingitud sellest, et volikogu liikmetel puudusid täpsed andmed linnapoolsetest ülalpidamiskuludest Aia 34 koolimaja kui tulevase riigigümnaasiumi haldamisel. Haridusministeeriumi ja Haapsalu linna vahelisest näidislepingust aga selgub, et omavalitsusel tuleb katta vaid jooksvad majapidamiskulud, mis pole kõrgemad kui praegused Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi ülalpidamiskulud. Investeerimiskulusid linn aga eraldama ei peaks ja neid saaks kasutada tulevikus põhikoolihooneteks jäävate hoonete remondiks,” ütles Pauklin.  

“Loodetavasti võetakse otsus riigigümnaasiumi loomise kohta vastu 22. veebruari volikogu istungil. Kiirustamist tingib ka asjaolu, et pole kindlalt teada, kas ministeeriumi praegune juhtkond jätkab ka pärast märtsikuiseid Riigikogu valimisi. Pealegi tuleb saastekvootide müügist laekunud rahad ära kulutada 2012. aasta vältel,” lisas ta.

Pauklini sõnul võiks Aia 34 asuvasse hoonesse jääda ka seal praegugi tegutsev Jõgeva Täiskasvanute Keskkool. 

Nn “puhas” gümnaasium käiks linnale üle jõu

Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees, Jõgeva Gümnaasiumi direktor Taisto Liivandi ütles, et pooldab linna haridusvõrgu uuendamist ja tunneb heameelt võimalusest renoveerida Aia 34 asuv koolimaja. “Nn “puhas” gümnaasium on Jõgeva linnale üle jõu käiv eelkõige seetõttu, et  pole piisavalt õpilasi klasside komplekteerimiseks. Taoline mudel sobib ennekõike suurematesse linnadesse.  Olles arutanud mitmete õpetajatega linna haridusvõrgu tulevikku, pean kõige paremaks varianti, kus Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi baasil moodustatakse ühtse tsükliga gümnaasium. Gümnaasiumiastme õpilased õpiksid Aia tänav 34 majas ja põhikooliõpilaste päralt oleksid praeguse gümnaasiumi ja ühisgümnaasiumi hooned. Selline variant tagaks ka järjepidevuse, kus lapsed õpiksid ühes koolis alates esimesest klassist kuni abituuriumini,” tunnistas ta.

“Haridusvõrgu uuendamise ja riigigümnaasiumi rajamise teema tuleks linnajuhtidel põhjalikumalt ette valmistada, tarvis on teada täiendavaid kalkulatsioone ja täpset ülevaadet, milleks hakatakse tulevikus kasutama praegusi gümnaasiumi ja ühisgümnaasiumi hooneid. Riigigümnaasiumi mudel ei pruugi Jõgeval tööle hakata, sest arvestades õpilaste arvu, võib tekkida raskusi isegi kahe paralleelklassi loomisel. Kui aga erinevatest paikadest pärit õpilastest moodustada kolmas paralleelklass, võib nõrgeneda hariduse kvaliteet. Usutavasti võtab volikogu koolielu tuleviku kohta vastu aruka otsuse. “Volikogusse kuuluvad võimekad, kogenud ja avara silmaringiga haridusjuhid Taisto Liivandi ja Jüri Toit ning pedagoogid Priit Põdra ja Rainer Võsaste,” ütles Jõgeva linnavolikogu liige,  Keskerakonna fraktsiooni esimees Aare Olgo.

i

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus