Möödunud nädalal avalikustas sihtasutus Innove tänavuste riigieksamite tulemused. Neist nähtub, et väga kurta ei saa ühegi meie gümnaasiumi üle, ent uustulnuk meie haridusmaastikul — Jõgevamaa gümnaasium — tegi väga eduka stardi, kinnitades kohe kanda tabeli ülaosas.
Postimehe paberväljaandes möödunud reedel avaldatud üldtabelis (see on koostatud Innove andmete põhjal) seisis Jõgevamaa gümnaasium 31. kohal. Kolm päeva hiljem avalikustati aga Postimehe veebilehel parandatud metoodika järgi koostatud tabel, kus meie riigigümnaasium oli veel kümne koha võrra kõrgemale tõusnud. Kui arvestada, et riigigümnaasiumi eelkäijad Jõgeva gümnaasiumi ja ühisgümnaasium olid samas tabelis möödunud aastal vastavalt 159. ja 147. kohal, on tegemist tõesti märkimisväärse eduga.
“Oleme koos kogu kooliperega ülimalt rahul,” ütles Jõgevamaa gümnaasiumi direktor Alo Savi. “Püstitasime endale esimeseks õppeaastaks eesmärgi saada kaks korda parem tulemus kui meie kahel eelkäijal aasta varem, st sihtisime umbes seitsmekümnendat kohta, aga läks tunduvalt paremini. Usun, et see juhtus nii tänu sellele, et meil on väga head õpilased, väga head õpetajad ja õppimist soodustav koolikeskkond. Nii et võib öelda: Jõgeva on Eesti hariduspildil tagasi ja siinne riigigümnaasium oma vajalikkust tõestanud. Loodan, et suudame saavutatud taset järgmistel aastatel hoida.”
Näitab vähe
Alo Savi on tegelikult haridus- ja teadusministeeriumi ametnike ja asjatundlike kooliinimestega ühel nõul selles, et riigieksamite tulemuste põhjal koostatud edetabel on küll huvitav, aga näitab tegelikult vähe: üldist rahulolu koolikliimaga pole sealt välja lugeda võimalik.
Alo Savi sõnul pääses Jõgevamaa gümnaasiumi esimeses lennus lõpetanutest valdav enamik õppima soovitud erialale mõnes kõrgkoolis. Kõige kaugem koht, kuhu õppima mindi, oli Wales, enamasti valiti aga siiski mõni Tartu või Tallinna kõrgkool. Üksikud läksid ka tööle või kaitseväkke.
Edetabeli esimeses versioonis oli Jõgevamaa koolidest teisel ja üldjärjestuses sajandal kohal Tabivere gümnaasium, millest nüüdseks on saanud Tabivere põhikool: tänavu lõpetas selle kooli viimane gümnaasiumilend. Uuendatud tabelist ei õnnestunud vähemasti siinkirjutajal aga seda kooli üldse leida. Mis näitab veenvalt, et viimseinstantsilisele tõele ei pretendeeri ka see tabel.
Mustvee vene gümnaasium on uues tabelis tervelt 57 kohta ülespoole kihutanud: esimeses versioonis olid nad 137., teises 80. kohal. Põltsamaa ühisgümnaasiumi koht tabeli uuendamisega palju ei muutunud: algselt 113. kohalt tõusid nad 110. kohale. Oskar Lutsu Palamuse gümnaasium vahetas 135. koha 143. koha vastu ning Mustvee gümnaasium 151. koha 156. koha vastu.
Pilt ausam
Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula ütles, et tal on kahju, et koolide töö tulemuslikkuse üle endiselt ainult riigieksamil saavutatud hinnete järgi otsustatakse, sest teadmiste kõrval peaks kool noortele kaasa andma ka oskusi.
“Aga kuna tegemist on ainsa üleriigilise tabeliga, mida koolide kohta koostatakse, siis sooviksime loomulikult ka meie selles eespool seista — kes ei tahaks?” sõnas Arula. “Aga spetsiaalselt selle nimel pingutada ei pea me vajalikuks.”
Aimar Arula arvates lõi asjaolu, et tänavu tuli kõigil abiturientidel sooritada kolm kohustuslikku riigieksamit (eesti keel, matemaatika ja võõrkeel), teatud määral kaardid segi.
“Nüüdne pilt on mõnevõrra ausam,” ütles Arula. “Nii mõnegi kooli varasem edu tugines ilmselt sellele, et õpilasi suunati riigieksamite valikul.”
Põltsamaa ühisgümnaasiumi eksamitulemusi uus kohustuslike eksamite süsteem kuigivõrd ei muutnud: mullu olid nad edetabelis 97. kohal.
Riigieksamite tulemused
Nn kitsas matemaatika
-
Narva humanitaargümnaasium 86,4
15. Jõgevamaa gümnaasium 50,20
16. Oskar Lutsu Palamuse gümnaasium 49,80
Nn lai matemaatika
-
Kolga keskkool 88
37. Mustvee vene gümnaasium 65,2
43. Jõgevamaa gümnaasium 64,4
Eesti keel
-
Tartu Hugo Treffneri gümnaasium 82,80
28. Jõgevamaa gümnaasium 68,20
61. Põltsamaa ühisgümnaasium 61
(Allikas: Sihtasutus Innove)
RIINA MÄGI
