Riigiasutuste paiknemine vajab korrastamist

Toimealade riikliku reguleerimise mõte on luua selgus nii ametnike kui ka teenuse tarbijate jaoks ning riigiasutuste kulutusi optimeerida. Maakondadest ei ole kavas teenuseid ära kaotada, vastupidi ? on võimalik, et mõnda maakonda tuleb juba äraviidud riigiasutuse teeninduspunkt hoopis juurde teha.

Meie eesmärk on saavutada olukord, et igas maakonnas on kõik riigi teenused inimestele võimalikult heal tasemel kättesaadavad selleks võimalikult vähe maksumaksja raha kulutades. Inimeste teenindamine vähemalt teeninduspunkti tasemel jääb igal juhul maakonda alles.

Kokku tuleb hoida majanduskulusid ja liigseid kulutusi sellise töö peale, mida tehakse topelt. Neljaks toimealaks on kavas jagada just riikliku järelvalve ja üldjuhtimise funktsioonid ilma uut struktuuri loomata ja lisakulutusi tegemata.

Tallinn on ainus tõmbekeskus

Võiks öelda, et Eesti on nii väike, et kogu Eesti tõmbekeskus on Tallinn. Täna tundub selline lahendus minule kui regionaalministrile täiesti vastuvõetamatu, kuid võib-olla juba viie aasta pärast ongi just see reaalsus. Praegu on aga Eestis veel tõmbekeskusi peale pealinna ning nende võimalusi tuleb ära kasutada.

Seni on toimealade kriitikas pööratud liiga palju tähelepanu toimepiirkonna keskusse sõitmisele. Tavalisel inimesel ei olegi aga tarvis sellesse keskusse üldse sõita, sest kõik vajalikud toimingud saab ka kohapeal ära teha. Näiteks ei ole tavaliselt ühelgi inimesel, kellel on vaja Kodakondsus- ja Migratsiooniametiga suhelda, sõita mujale kui oma maakonna KMA büroosse. ID-kaardi saab juba täna kätte lähimast pangakontorist.

Korrastamine toob kasu nii inimesele kui ka riigile

Valitsusele esitatud ettepanekud toimealade moodustamiseks põhinevad ministrite ja maavanemate esitatud infol kohahaldusüksuste paiknemise ja ümberkorraldamise kohta.

Kõige olulisem on riigiasutuste paiknemise korrastamise puhul jälgida, et elanikele vahetult teenust pakkuvad asutused peavad olema esindatud kõigis maakondades.

Olen eesmärgiks seadnud, et suhtlemine riigiga peab olema inimese jaoks võimalikult mugav. Lisaks viieteistkümnele maakonnakeskusele peavad avalikud teenused olema kättesaadavad läbi teeninduspunktide võrgustiku kõigis suuremates tõmbekeskustes.

Riigiasutused, mis teostavad kontrolli või juhtimist teenuse pakkujate üle ega ole seotud elanike otsese teenindamisega (näiteks inspektsioonid, piirivalve või politsei juhtimisstruktuurid jne), võivad paikneda suuremates regionaalsetes keskustes tingimusel, et ükski maakond seeläbi ei kaotaks teenuste pakkumise kvaliteedis.

Edaspidi peavad ministeeriumid ja teised riigiasutused muudatuste kavandamisel struktuuriüksuste arvu, paiknemise, funktsioonide jms osas tegutsema kooskõlastatult. Muudatusi hakkab koordineerima regionaalminister, kelle kätte koondub vastav teave. Regionaalministri ülesanne on infot analüüsida, teha muudatuse kavandajale kohalike inimeste huve arvestavaid ettepanekuid, informeerida ja kaasata kõiki asjaomaseid osapooli ning kujundada riigiasutuste paiknemise küsimustes valitsuse seisukoht.

Jaanuaris valitsusele tehtud ettepanek lähtus põhimõttest, et maakondade jaotus toimealadeks oleks kõigi asutuste puhul võimalikult ühtne. Esialgse ettepaneku järgi kuuluksid ühte toimealasse Harju, Rapla ja Järva maakond; Tartu, Põlva, Võru, Valga, Jõgeva ja Viljandi maakond; Ida- ja Lääne-Viru maakond ning Pärnu, Saare, Hiiu ja Lääne maakond.

Kõikide seisukohti arvestatakse

Toimealade lõplikul määratlemisel kaalutleb valitsus maakondade tehtud ettepanekuid. Nii maakondlikud kui ka üleriigilised omavalitsusliidud on toimealade loomise kava suhtes oma seisukohad esitanud. Kuus omavalitsusliitu on toimealade kava toetanud, seitse ei ole selgelt oma positsiooni väljendanud ning vastu on olnud neli omavalitsusliitu.

Peamine vastuseis tuleb sellest, et toimealas nähakse uue haldustasandi moodustamist, kardetakse, et teenused muutuvad maakonnas halvemini kättesaadavaks ning toimealade moodustamise eesmärk on jäänud ebaselgeks. Seetõttu kavatsen veel selgitada maakonnajuhtidele ning kohalikele inimestele muutuste eesmärke ja sisu ning kinnitada, et teenused jäävad igas maakonnas kättesaadavaks.

Vastavalt valitsuse korraldusele valmistame koostöös riigisekretäriga toimealade loomise eelnõu, arvestades nii ministeeriumide, maavalitsuste kui ka omavalitsusliitude seisukohti. Valitsus arutab teemat uuesti arvatavasti juba märtsis. Lehelugeja ei peaks aga muretsema, sest toimealade määramise eesmärk on nii riigi kui ka maksumaksja jaoks üks: tagada kõigile elanikele võimalikult hea riigi teenus võimalikult väheste kulutustega.

Jaan Õunapuu, regionaalminister, Rahvaliit

blog comments powered by Disqus