Müüdud vara hulka kuuluvad Jõgeva linnas asuv 31 300 ruutmeetrine kinnistu koos tootmisettevõtte ja seadmetega ning Jõgeva vallas asuv 4,51 hektari suurune kinnistu.
Jõgeva Viljahoidla pankrotihalduri Vaido Paju sõnul võttis Eesti Viljasalv 1. juulist Jõgeval ettevõtte üle ning toimetab täieõigusliku peremehena. Koos varadega võttis riigi viljasalv üle ka Jõgeva viljahoidla 11 töötajat. Praegu teeb uus omanik hoidlas remonti ning valmistab ette uut hooaega.
Eesti Viljasalve juhataja Arvi Tupitsa kinnitusel ettevõte praegu uusi töötajaid juurde ei võta. “Võimalik, et viljakoristushooaja algul tuleb paar inimest tähtajaliste töölepingutega juurde võtta,” märkis ta.
Kolmas enampakkumine õnnestus
Jõgeva Viljahoidla vara on olnud enampakkumisel kolm korda. Mullu juulis pani kohtutäitur enampakkumisele Jõgeva Viljahoidla kuuluva tootmiskompleksi alghinnaga seitse miljonit krooni. Kohus peatas enampakkumise pärast pankrotimenetluse algatamist juuli lõpus.
Teist korda läks ettevõtte pankrotivara enampakkumisele veebruari keskel, kuid varale keegi konkreetset pakkumist ei teinud. Kolmandat korda kuulutati enampakkumine välja aprillis.
Märtsi keskel kaitsesid Jõgeva Viljahoidla võlausaldajad 27,3 miljoni krooni eest nõudeid. Lisaks Sampo Panga ja Oktaan Eksperdi viie miljoni kroonistele nõuetele kuulub suuremate võlausaldajate hulka ka maksuamet 4,8 miljoni krooniga.
Kui suures ulatuses võlausaldajad oma raha tagasi saavad, on pankrotihalduril praegu veel raske öelda, sest toimuvad kohtuvaidlused ning kindlasti esitatakse veel hagisid vara tagasivõitmiseks-nõudmiseks pankrotipessa. “Esimese järgu ehk pandiga tagatud nõuete omanikud saavad kindlasti tagasi enamiku oma rahast,” kinnitas Paju.
Eesti Viljasalv esitas Jõgeva Viljahoidla vastu 5,8 miljoni kroonise nõude, kuid seda ei tunnustatud täies ulatuses, märkis Paju. Eesti Viljasalve kasuks on seatud 4,7 miljoni kroonine hüpoteek kinnistule Jaama 1 Jõgeva linnas. Ka Eesti Viljasalve nõude seaduspärasuse otsustab kohus.
“Pankrotihaldurina olen esitanud Jõgeva Maakohtule hagi AS Eesti Viljasalv kasuks seatud hüpoteegi lõpetamiseks ning rahalise summa sissenõudmiseks pankrotipessa. Et kohus puhkab küllaltki pikalt, siis pole ka mingit tulemit esimese astme kohtust enne sügist oodata, tõdes haldur.
Jõgeva maakohus kuulutas Jõgeva Viljahoidla pankroti Lorex Grupi avalduse põhjal välja mullu oktoobris. Jõgeva Viljahoidla pankrot ei katkestanud ettevõtte tööd. Pankrotihalduri sõnul polnud tegevust mõttekas kohe lõpetada, kuna esialgne vajalik majanduslik baas oli olemas. Kõik tarnijatega varem sõlmitud lepingud jäid jõusse ja Jõgeva viljahoidlasse ladustati rapsi, maisi ning päevalille?rotti. Alates pankroti väljakuulutamisest on ettevõtte realiseerimise netokäive olnud umbes 1 miljon krooni.
Tabivere vallas asuva maatulundusmaa kinnistute enampakkumise võitis AS Perevara, kes omab samas vallas ka tootmisbaasi. Sisuliselt kasutas Perevara või tema tütarfirma OÜ Põllurada, kes ostis 2002. aasta keskel Jõgeva Viljahoidla farmide tootmisbaasi, neid rohumaid juba varem. Kuigi tootmisbaas müüdi 2002. aasta suvel, jäi osa farmi töölistest Jõgeva Viljahoidla hingekirja kuni 200. aasta alguseni. “Väidetavaks põhjuseks oli asjaolu, et müüdava vara hulka kuulunud sead olid alatoidetud ning ostja ei soovinud neid endale. Seega tegeles viljahoidla ka sigade söötmisega kuni 2003. aasta alguseni, mis võib olla ka üheks põhjuseks erinevate firmade vilja kadumisel,” tõdes pankrotihaldur.
LISALUGU
Riigi viljasalv kolibki Jõgevale
Vooremaa kirjutas aprilli lõpus, et riigi viljasalve kolimine Jõgevale on firma üks võimalikke arengustsenaariume. Nüüd on Eesti Viljasalve Tallinnas Hiiul asuvad kontorihooned, teraviljaelevaator, jõusöödatsehh, veski, laod, raudteeharu ja veduridepoo ning nende alune maa müügis. Pakkumisi ootab ettevõte 15. juuliks.
Eesti Viljasalve juhataja Arvi Tupitsa hinnangul sobib Jõgeva teraviljaäriks paremini kui Tallinn. Firma peakontor jääb esialgu siiski pealinna.
Eesti Viljasalve kahjum oli mullu 1,5 miljonit krooni. Käive ulatus 32,2 miljoni kroonini.
Märtsis sattus Eesti Viljasalv skandaali, kui selgus, et riigi strateegilisest teraviljatagavarast on kadunud 13 000 tonni. Firma tookordne juhataja Ago Soots ja põllumajandusminister Tiit Tammsaar astusid tagasi.
HELVE LAASIK
