Riigi toetus aitab mesinikel paremini konkurentsis püsida

Tänavu Eestis esmakordselt maksma hakatava mesilasperede toetust 600 000 eurot peavad põllumajandusharu edendamiseks oluliseks ka Jõgeva valla mesinikud Raimond Pilv ja Liana Trahv. Mesindusettevõtjate ühes suuremaks mureks on lõunapoolt sissetoodav odav importmesi ja palju kahju teevad ka karuottide külaskäigud mesilatesse.


Endla külas asuva mesindusettevõtte Heli talu perenaine Liana Trahv ütles, et peab taru toetust positiivseks, sest mesindus on jahedas kliimas keerulisem ning nõuab suuremaid väljaminekuid. „Võrreldes lõunas asuvate riikidega ei suuda Eesti mesinikud nii odavalt mett toota, kuna meie ilmastiku tõttu vajavad mesilased rohkem talvesööta ja korjeperiood on lühike, võrreldes sealsete mesilastega.”

Liana Trahv arvas, et igale inimesele või ettevõttele tundub vahel, et riik võiks nende jaoks rohkem ära teha. „Mina olen seisukohal, et hädaldamisega kaugele ei jõua. Kui endal nutti ja pealehakkamist, on elus kõik võimalik,” lausus ta. Heli talul on 150 mesilasperet.

Maitse oleneb taimedest

Jõgeval asuva Päikese mesila peremees Raimond Pilv nimetas mesilaspere toetust riigipoolseks abiks mesinikele, kergendamaks turumajanduse tingimustes toimetulekut. „Naaberriikides on juba mitmeid aastaid tarutoetus kasutusel,” lausus mesinik.

Raimond Pilv alustas mesindusega 1984. aastal. 2016. aastal lõpetas ta Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskooli ning pärast seda rajas osaühingu Päikese mesila. „Mesindus on huvitav ja pidevalt edasiarenev. Aja jooksul on muutunud tarutüübid ja mesindamise võtted,” lausus Pilv.

Tema sõnul on võimalus mesindusega ka ära elada. „Mina tegelen mesindusega näiteks põhitöö kõrvalt. Tarbijad eelistavad osta vedelat ja väikepakendis mett. Mee maitse sõltub tarude lähedal kasvavatest taimedest.“ Ka Pilv leiab, et konkurents on mesinduses täitsa olemas ja märgib eriti keeruliseks võitlust lõunast tuleva importmeega, mille hind on soodsam.

Pilve kinnitusel eelistavad ostjad soetada mett otse tootjalt ehk mesinikult. „OÜ Päikese mesila on EKMÜ (Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu) liige. Ühistegevuseks on koolitused ja tutvumine naaberriikide mesindusega,” ütleb Pilv.

Liana Trahv tõdeb, et inimeste teadlikkuse tõusuga on suurenenud ka mee tarbimine. „Mesi koosneb looduslikest suhkrutest ja on seetõttu inimese organismile väga hästi omastatav. Kui tunnete väsimust ja energiapuudust, on paar lusikatäit mett kõige kosutavam.”

Karude rüüsteretked

Küsimusele, kuivõrd on võimalik mesinikul toota ja turustada mett, mis erineb teiste mesinike omast, vastas Trahv nii: „Meie mee sortimendis on metsamesi, kreemjas mesi, tatraõiemesi ja vahel saame Endla rabast ka kanarbikumett. Lisaks pakume kärjemett, mis tuletab paljudele inimestele meelde lapsepõlve vanavanemate juures.”

Liana Trahvi sõnul on Heli talus mesilasgrupid paigutanud nii, et mesilaste korjemaa oleks võimalikult looduslik. „Suurem osa meekorjest tuleb metsast ja niitudelt. Siiamaani on Jõgeva valla maadel olnud hea keskkond mesilaste pidamiseks.”

Mesinikud peavad arvestama nii mõnegi tülika teguriga. Liana Trahv on allergiline mesilaste nõelamise vastu. „Nõelamiste vähendamiseks jälgin, millisest algmaterjalist kasvatada mesilasemasid ning kasutan kindaid ja kostüümi.”

Igal aastal külastab Heli talu mesilat ka karu, kes tänavu käinud juba kolm korda ja ühel korral lausa koduõuel. Mesikäpa visiitide vältimiseks on mesilasgruppide ümber paigutatud elektrikarjus.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus